|
Vaata suuremana Sügisel on väga soovitav reisida Põhja-Lätimaale nautima mõnevõrra teistsugust looduse ilu, kui Eestis harjunud oleme. Eestlastele on tuntud paik Sigulda - Turaida loss, mis asuvad maalilises Gauja rahvuspargis. Ja kust suveniiriks tuuakse alati kaasa tuntuid Sigulda keppe. Kunagine liivlaste Toreida tähendab mõne tõlgenduse järgi Thor-Taara aeda, aga pigem võis see tähendada palkidest linnust tara-aeda. Aga hoopis vähem tuntud on isegi lätlastele endile Valmiera lähedal Zilaiskalns 127 m kõrgune ("Sinine mägi") - müstiline paik, mõnevõrra võrreldav meie Emumäega. Mäe nimetus olla tulnud sellest, et selle kohal tihti sinine uduloor hõljub. Mägi peaks jääma enda arvates muistsele Ydumea maakonna alale, mis oli liivlaste ja latgalide piirialaks. Ja kui mõelda, siis võis ka Henriku Ydumea tuleneda just liivlaste Udumäest. Mõned arvavad, et Vidzeme nimetus on samuti tulnud algsest lätipärasest Idumeast. Arvatavasti on sama mäge mainitud tegevuspaigana ka lätlaste rahvuseeposes "Lāčplēsis" - "Karutapja". Lätikeelne info ja kaart Lätikeelne video Mägi on olnud kohalikele püha paik, kus käidud ohverdamas loodusvaimudele (hiis) ning mis olnud muistsel vabadusvõitluse ajal oluline rahva kogunemispaik. Hilisemal ajal olla siia ka öösiti surnuid salaja maetud. Põrmud kaevati kristlikust surnuaiast üles ja maeti mäele. Praegu on see paik, kus paljud käivad harmooniat otsimas ja enesetunnetust tugevdamas. Sellest kohast on kujunemas ka läti sensitiivide üks meelisuurimisobjekte, sest just siin Zilaiskalnsis tegutses eelmisel sajandil üks legendaarsemaid läti tervendajaid Marta Rācene. Kivid mäe jalamil ja mäel on asetatud aastatuhandeid tagasi tähtede järgi, ja on energeetiliselt aktiivsetest paikades. Kui järgi mõtlen, siis kivide paiknemine võis vabalt olla Suure Vankri sarnaselt. Tundus, et mäel on ka allikaid olnud, mis külastuse hetkel küll kuivanud olid. Aga kunagisest veelätte kohast soovitati liiva kaasa võtta, mis mitme haiguse puhul aitavat. Paljud kivid aitavad sind milleski, aga on ka kive mis on negatiivse energiaga ja millel seismine ei ole soovitatav. Harmoonia otsimise kivil silmad kinni seismisel on huvitav näha kuidas mõni inimene vaikselt kõikuma hakkab, ju seal ikkagi märkimisväärne energeetiline voog on. Paljudel kividel nagu tervise tulemise ja seesmise segaduse korrastamise kivil tuleb lihtsalt mõnda aega lamada - nii selili, kui ka kõhuli. Lisaks on tervise kivil ühes nurgas väga mugav jalgealune tehtud ning on ka istumisekoht kivis, kus väga hea lihtsalt istuda ja tähtede poole vaadata. Kivikonna suudlemine toob ellu kauneid neide (või ka printse), siis on veel seal rahategemise kivi, tervise tagasitoomise kivi, sisemise rahu tagasitoomiseks kivi jne. On ka kive, kus nagu oleks mõni olend peidus: küll on näha vanapagana selga ja sarvi, küll meenutavad kivi jooned naisterahvast jne.
Legend pajatab, et kui sakslased asusid Liivimaad anastama, siis olla nad varemalt kivid lõhkunud, et need energeetiliselt liivlasi enam ei kaitseks. Igatahes paljudel kividel on suured lõhed või praod küll sees ja paistab, et seal mitte loodusjõud pole mängus olnud. Mäel olnud suured tammed olla millalgi maha raiutud. (Ise arvan, et ju need samuti Peterburi ehitamiseks veeti nagu analoogselt Eestimaa tammedega tehti). Mäge olevat soovinud külastada ka Peeter I, aga ega mägi igaühte vastu ka ei võta - ümberringi sood ja tihedad laaned ja nii mägi Peetrit enda juurde ei lasknud. Mäe otsas on vaatlustorn, mis kahjuks on suletud. Torn on kasutusel olnud metsatulekahjude avastamiseks, aga võimalik, et tegu on ka kunagise militaarobjektiga. Torni kõrval on killustikuga moodustatud kontsentrilised jõuringid, mille tsentris on jõupaik, kus paljajalu või -käsi saab jõudu ning väge ammutada.
Mäe jalamil laiuvad männikud, aga mäkketõusul saavad valdavaks lehtpuud: pärnad, vahtrad, tammed, kased, sarapuud. Enne torni on ohvrikivi kahe suure lohuga, mis esmapilgul vägagi ufonauti meenutab. Kahjuks on kivi väheke oma algsest asupaigast ja asendist eemale veetud. Habemik pildil on kohalik mees Anatolis, selline isehakanud külafilosoof, kunagi oli töötanud tervendaja Marta juures, kes on väga tuntud Lätis olnud, isegi paljud eestlased olla tema juures abi käinud saamas. Kivid on mööda metsa laiali, kui poleks Anatolist olnud, siis oleks neist vaid ühte näinud.
Mäel on ka liivlaste vanema Imaut'ga (liivlaste Ymaut, lätlastel Imantas) seotud paik, mis endale segaseks jäi. Keda see ajalooline liin rohkem huvitab, need võivad tutvuda Garlieb Merkeli teosega "Vanems Imanta" (1802), kus liivlaste vanemat vastandatakse oma rahva "reeturile" Kaupole. Lätikeelset teadusuuringut vaata : http://www.dap.gov.lv/public/files_uploaded/aizsardzibas_plani/zilaiskalns_DAP.pdf 10 km Zilaiskalnsist on Dikļi loss, kus paikneb 4 tärni hotell. Lisaks tasuks peatuda ka Cēsises - on ju Võnnu lahing eestlaste ajaloos niivõrd oluline sündmus.
Cēsise lähedale jääb veel Āraiu järvel paiknev ajalooline kindlustatud asula IX-X sajandist. Mälestusmärgil olev tekst eesti keeles: "Mõõgast tõusis päike - Langenud kangelastele" |
||||||||||||||||||||||||||||||||||