Author: MarekMengel (---.prn.estpak.ee)
Date: 04-28-03 11:00
>Mis ajast on reisimise puhul vahe selles, kas oled miljonär või mitte?
Vahe on võimalustes ja valikutes. Üksasi on näiteks liikuda rendiauto või taksoga. Hoopis teineasi koos kohalike elanikega puupüsti täiskiilutud bussis või rongis.
Suurim elamus, mis rändurid teistele pajatavad, on näiteks see kuidas nad
reisisid Indias kolmanda klassi vagunis. See on üks suuremaid elamusi nende elus ja ka ise pean sellega nõustuma, sest vaatepilt, kus vagunis on umbes 300 või enam reisijat, kusjuures inimesed istuvad nagu kanad õrrel ja lakke kinnitatud pakiriiulitel ning ise pead istuma kotil, kusjuures pole isegi ruumi jalgu maha panna, on tohutu elamus.
Kahtlen sügavalt, palju on neid miljonäre, kes on valmis sellist kogemust läbi tegema.
> Tegelikult on ikka nii, et kohamuutus ei tähenda seisunidmuutust, kuigi mõnikord võib füüsiline paigastliikumine aidata kaasa vaimsele paigastliikumisele.
Mhh, enda jaoks on tegu seisundimuutusega. Omaenese mina kaob, hing muutub vabaks ja hõljuvaks... See on absoluutselt teine seisund, kui iga päev tööl käies.
>Kas pole point pigem selles, miks reisitakse. Keegi tark on öelnud: "Neist kes rändavad üksi saavad filosoofid."
Nojah, eks ta umbes sama ole nagu Sokratesel: "kui abiellud hea naisega, siis saad õnnelikuks, kui halva, siis saab sust filosoof".
Üksirändajad jah, neil on tihtipeale probleeme tavaeluga, aga suuremat üldistust teha ei oska.
>Kusjuures isegi see ei pruugi paika pidada, sest olen kuulnud mõnd inimest kes tuleb seljakotiga kaugeltkõrgelt mägesest, ütlemas et mõtles seal samu mõtteid mis Tallinnas oma kodus. Mõni teine lamab nädala luksushotelli plaazhil ja on tagasi tulles võimeline sõnastama elu mõtte.
Uuhh, ise kahtlen sügavalt, kas diivanil teleka ees või rannal kuuma päikese käes, ikka tulevad head mõtted pähe.
>Kas reisimine on eesmärk omaette, harjumus, enda eest põgenemine või lihtsalt võimalus oma aja täitmiseks?
Kord oli Päevalehes vist Pühapäevalisas pikk artikkel sel teemal, kus keegi psühiaater väitis, et see on eelkõige haigus. Eks ta kipu nii olema kah. Ja kindlasti on reisimine üks parimaid eskapismi vorme. Näiteks depressiooni puhul soovitan reisimist soojalt, raputalt parajalt sind oma muremõtteist lahti, kui näed kui palju kehvemini Maailmas elatakse.
Aja surnuks löömiseks on ta ka väga hea võimalus, kuigi nõuab mingil määral rahalisi vahendeid. Näha on, et tulevikus tekib inimestel järjest rohkem vaba aega (tööd lihtsalt ei jagu kõigile), sellega kaasneb ka pidev reisijate hulga kasv.
|
|
