India reisikiri IV (Teet Margna)

Nii, selles arvutis wordi pole, on ainult wordpad. Ehk siiski toimib.

KAALUJÄLGIMISPROGRAMM II
Kahjuks pole kõike detailselt üles kirjutanud ja seetõttu on info natuke puudulik. Ma ei ole kirjutanud siia mingeid üksikuid tanavakäkke, mida paaril korral suurema nälja kustutamiseks olen võtnud. Härra Kristjan 'Kaalujälgija' Jõekalda - palun siis teil endiselt minu punkte arvestada! Veel niipalju, et need taimetoidud ei ole siiski sellised toore salati laadsed vaid ikka nagu olis tehtud. 15. paeva õhtul kaalusin ennast ja kaal näitas 77.2 kg.

6. paev - kaks halba tomatisuppi ja mingi taimetoit (Ranthambore hotell)
7. paev - uks praemuna, natuke friikartuleid ja keedetud ube (Ranthambore hotell). Õhtul kaks väikest pirukalaadset (Kota tänaval)
8. paev - riis, paar kidurat kanatükki (see oli vist maailma kõige vanem kana, kes minu tarvis tapeti..nii sitke, et ei saanudki süüa..andsin poole näljasele kassile) ja paar naani (ehk pannkoogilaadne leivaasendaja) ja üks 650 ml kohalik vastik õlu - Kingfisher Strong 9 promilline :) Õlu maksis 90Rs ja toit mingi 80Rs (Kanha hotell)
9. paev - üks pakk praetud pähkleid u 200 grammi - 10Rs, üks halb tomatisupp, kauss praetud riisi, ja üks halb taimetoit. (Kanha hotelli kõrval olev restoran :)
10. paev - väike pakk pähkleid u 50 grammi, kaks praemuna, natuke friikartuleid ja naan (Kanha hotell)
11. paev - kaks praemuna, kohv (Ranthambore hotell), mingi 200 grammine pakk pähkleid ja muud sodi (rongis teel Jalgaoni)
12. paev - kanasandwich, omlett ja kohv (Jalgaoni hotelli korval restoranis) - 100 Rs, hea tomatisupp, kauss riisi ja taimetoit (Hotell Arya)
13. paev - kanasandwich, omlett ja kohv (Jalgaoni hotelli korval restoranis) - 100 Rs, tomatisupp (Hotell Arya)
14. paev - mingi kanaga söök ja kohv (lennukis teel Bangaloresse), kanapasta ja kaks Cocat - 180Rs (Pizza Corner, Bangalore)
15. paev - Indiapärane väike kanaga pannipizza, jäätee ja Pepsi - 140Rs (Pizza Hut, Bangalore)
16. paev - tükk shokolaadikooki, uks jäätisekuul ja uks kohv - 90Rs (Pizza Corner, Bangalore)

UITMÕTTEID

• Loomulikult olen näinud palju ühel või teisel moel invaliidistunud inimesi...ilma jalata, käeta, silmata..üks mees oli isegi ilma peata (ok...mul lihtsalt tuli selline kuri must nali pähe...sest nii hull värk siin)...pimedaid jms. Aga üks puue on jätnud mulle kõige vastikuma mulje: Ranthambore jaamas nägin meest, kelle parema kae keskmine sõrm oli nagu jäik mehe peenis. No pekki...muidu täiesti normaalne mees, kõik teised sõrmed ok, aga faki sõrm oli lihtsalt hiigelpikk ja jäme nagu shlang. kujult ka samasugune...hiigelsuur...Öäk! Algul arvasin, et kaks sõrme kokku kasvanud, aga ei, nii see sõrm oligi...mnjaa.
• Mida lõuna poole olen läinud, seda puhtamad mulle linnad tunduvad. Delhi ja Agra olid rõvedad kuid praegugi Bangalores nii palju sitta ei ole. Palju viisakam.
• Kuumus on kull suur kuid talutav. Häirib tohutu õhureostus...need autorikshad paiskavad tohutuid heitgaasipilvi ikka õhku. Tõsine probleem.
• Inimesed ei ole üldse sõbralikud, minu arust pigem vaenulikud. Samas, liikluses see ei väljendu. Äkki see hull vaesus teebki kurjaks? Poodides ja üldse kauplemisel ei ole nad nii pealetükkivad kui egitlased näiteks. Kõik on väga uudishimulikud ja muudkui pärivad kust ma tulen, mis keelt ma räägin jms.
• Bürokraatia on kohutav - tõesti igalpool hotellides, raudteejaamades ja mujal tuleb enda kohta võimalikult palju infot maha jätta: nimi, passi number, millal välja antud, viisa number, kust tulen, kuhu lähen, reisi eesmärk, täpne elukoht eestis, amet.
• Üldiselt kui teed või nõu küsida, siis nad ei valeta. Kui vähegi teavad, annavad õiget nõu...kuigi tunne on kogu aeg, et valetavad. Igast piletimüüjad ja hotellimehed jms. kindluse mõttes tuleb muidugi mitu korda üle küsida, sest näiteks ühes jaamas teadsid erinevad inimesed, et minu rong laheb kolme erineva platvormi juurest. Siis läksin kindluse mõttes ikka jaamaülema juurde. Ja rikshajuhid üldiselt ei peta, viivad ikka lühemat teed pidi kohale. Erinevalt Tulikast siis näiteks :)

MUMBAI
Bussisoit Mumbaisse oli suht ok. Konditsioneeriga bussis hakkas isegi (nagu tavaparaselt) natuke kulm. Soidu alguses naidati rahvale uht kohalikku komoodiat ja ma otsustasin, et midagi sarnast ma enam kinno vaatama minna ei viitsi. Hommikul 6.30 olin Mumbais.

Nagu bussist maha astusin oli parv taksomehi mul umber. Ma ei kujutanud ettegi kui kaugel ma lennujaamast olen ja soiduhinnaks utlesid vanad 450Rs. Ma utlesin, et ule 200Rs ma ei maksa ja selle hinnagamind siis hakatigi lennujaama viima. Pikk soit oli ja ma ei tea, kas seekord tiirutati minuga nisama voi mitte igaljuhul uhel hetkel jai takso seisma. Seegi kord oli mehi taksos kaks - nii nagu esimene kord kui mind Delhi lennujaamast hotellini ei viidud. Uldiselt taksojuhid ikka uksi autos. Jaid siis seisma ja utlesid, et auto on nuud rikkis ja enam kaima ei lahe. Parandamine votab tund aega. Aga ma voin jala minna kuna lennujaamani vaid kilomeetrike minna. Ma ei tea, mis trikk see oli, igatahes tegin vihase nao ja juba kogenud reisimehena saatsin nad pikalt. Votsin oma koti ja hakkasin lennujaama poole vantsima...uks vana jooksis mul jarele ja muudkui korrutas mani, mani. Ma ei vaadanud tema poolegi. Natukese aja parast olid nad mul juba oma katkise autoga korval ja noudsid raha...ma utlesin, et ma ei maksa ja joudsingi varsti lennujaama.

Nüüd selgus mitu halba asja:
1) reklaamitud odav hind 1000 krooni Bangaloresse kehtib ainult kohalike jaoks. Turistile on hind 150$.
2) Kõige parem hind, mille saaksin on 124$, aga lend valjub öösel 00.30.
3) Kõik varasemad lennud hinnaga 150$, on samuti juba täis ja väljuvad üldse teisest lennujaamast. Tore, järjekordne ebameeldiv üllatus. Ma ei suutnud otsustada, milline on minu jaoks parim lahendus. Olin jumala väsinud ja ei viitsinud mingil juhul veeta üht päeva Mumbais.

Uurisin veel oma võimalusi...väljamüüdud lennud Bangaloresse väljusid 9.30 ja 10.00 teisest lennujaamast. Ja kuigi mul nagu polnudki mingeid shansse, kimasin kohale. Piletiputkas sain teada, et parim variant, mis piletimüüja sõnul oli üsna lootusetu - on osta pilet ja jääda ootelehele järjekorranumbriga 5. Kui ma peale ei saa, saan vahemalt pileti tagasi müüa. Ostsin pileti ja jooksin järjekorda. Jälle kümme inimest minu ees, neist neli tahavad samuti Bangaloresse. Kedagi ametnikku inimesi pardale orgunnimas polnud...lootusetu. Kell oli mingi 9.15 AM. Siis aga tuli tahtis memm ja hakkas Bangaloresse aitama. Ja ennäe imet leidus koht minulegi. Vedas! Nuud oli mure, et kuidas kott pagasisse anda, sest järjekorrad olid tohutud ja aega enam polnud üldse. Jooksin edasi tagasi nagu hull. Mida teha - ei tea. Ma ei saanud kotti lennukisse võtta, oleksin ju oma hädavajalikust ja toredast Victorinox'i noast ilma jäänud. No igatahes ei saanud ma seda enam pagasisse anda ja nii ma siis viskasingi oma koti koos noaga sinna röntgeniaparaati. Ise sain ilusti labi värava ja kuigi mu kotti lasti edasi-tagasi seal lindi peale, lasti kott ilma avamist nõudmata labi. Jalle vedas :) Lendan Bangaloresse.

BANGALORE
Indian Airways oli ok. Suur Airbus 320 kimas kohale pooleteist tunniga. Lennujaamas võtsin jälle soovitatud pre-paid takso ja seekord sain korraliku kviitungi ning normaalse sõidu. Kõik toimis. Otsustasin, et kuna olin liigselt raisanud lennutranspordile oma mugavuse nimel, valin hotelli Bangalores odavamate hulgast. Sõitsin autorikshaga läbi mingi 5-6 kohta. Hinnad on igal pool tõusnud ja paljud kohad olid lihtsalt täis. Siiski leidsin soovitud piirkonnas LP pooltki soovitatud hotelli, mis oli ka koige odavam - Hotel Ajantha, 360Rs ehk siis 100 krooni öö. See, kus algselt olla tahtsin maksin 966Rs öö...seega teen lennuki arvelt mingi 600 kr tagasi :) Normaalne.

Nüüd elan siis tõesti kõige kaasaegsemas piirkonnas - esimest korda näen meie mõistes korralikku kaubamaja, samuti muid kauplusi ja üht korralikku plaadipoodi. Linn on ka rohelisim, mida olen näinud. Mõtlesin, et lihtsalt istun siin linnas paar päeva...ega siin midagi erilist teha ei ole. Katsun reisikirja taas järje peale saada, liiga palju kipub muidu ununema.

Teisel päeval haakis minu külge uks rikshamees, kes tahtis mind mööda linna hästi odavalt ringi vedada. Teadagi on selle taga mingid kohustuslikud poekülastused. Sain teada, et poeomanikel rikshameestega kokkulepe, mille kohaselt iga kohale toodud välismaalasest potentsiaalse kliendi eest, antakse rikshameestele rahalise väärtusega kupong (vahemikus 50Rs-250Rs), mille eest omakorda need saavad oma lastele kooliõpikuid, raamatuid, pliiatseid jms osta. Ja kuna see rikshasõit rikshameetri järgi ei maksa pea midagi, on selline diil mõistagi pereisale palju kasulikum.

Minu rikshamehel oli kolm poissi - 4, 6 ja 8 aastased. Teatasin talle, et ma ei taha mitte midagi osta, aga kui ma tema peret saan aidata võin temaga mõnes poes lihtsalt ära käia ja huvilist mängida. Mees laks jumala õnnelikuks ja elevile kohe...rääkis oma lastest ja kui palju need raamatud neile rõõmu teevad jne. Ütles, et sõidutab mind kuhu ma aga tahan tasuta, käigu ma ainult mõnes poes. Otsustasin seda meest aidata, ega see mult ju tükki ei võtnud...olen nüüd käinud mingis viies poes, kõik natuke peenemad butiigid ja kallimate hindadega kui muidu. Kõikjal inglise keelt rääkivad müügimehed ja konditsioneeriga ruumid. Olen uurinud hulgaliselt sarisid ja ehtekaupa, kashmiirist salle ja vaipasid. Olen kõikjale lubanud homme tagasi minna :) ja rikshamees on saanud oma kuponge mingi 400-500Rs eest. Mul kohe enda üle hea meel. Ja rikshamees on kogu aeg valvel: täna hommikul ootas mind pea tund hotelli ees (sest magasin sisse) ja homme tuleb jälle, viib mind panka ja hiljem bussijaama - ikka tasuta :)

Bangalores pole ma viitsinud mingeid kohalikke restorane külastada. olen söönud kiirsöögikohtades nagu Pizza Hut ja Pizza Corner. Lihtsalt mugavuse parast...ja kuhu restorani ma ikka üksi lähen. Pubidesse ei viitsi ka minna.

Võtsin siin ka oma pildid täis saanud mälukaartidelt CD peale ja nägin kahjutundega, et mitmed tiigripildid on ebaõnnestunud. Kuidagi hägused ja halvad...no ehk saab neid natuke parandada.

Minu järgmine sihtpunkt on 10 tunnise bussisõidu kaugusel - Allepey. Koige lõunapoolsem linnake minu reisi jooksul. Seegi koht on LP poolt eraldi välja toodud ja samuti soovitas seda Claire, kellega ma Delhi hotellis kohtusin. Peamine atraktsioon on mingid 24 tunnised tripid paatmajadega 'backwatersi' peal ja kohalike kalurikülade elanikega kohtumine. Far away from the glamour of India....no seda tahaks küll näha :) Ma ei olegi täpselt aru saanud, mis see 'backwaters' on...kas nagu mingid tõusuveed? Ei tea..uurige ise välja.