![]() |
![]() |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
![]() |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
India reis (gaal nov.1997 - jaan. 1998)Delhi - Kathmandu - Sagarmatha NP (NP ehk rahvuspark maakeeli) - Pokhara - Nepalganj - Khaptad NP (Lääne Nepaalis) - Varanasi - Rishikesh - Dharamshala - Ramnagar - Corbett NP - Naini Tal - Agra - Ajmer - Pushkar - Jodhpur - Jaisalmer ja Thar kõrb - Jaipur - Ahmedabad - Junagadh - Sasan Gir NP - Diu India üks väheseid kohti maailmas, kus sa oled võimeline tajuma maailma ja elu kogu tema täiuses ja mitmekesisuses.
Pealinn: Delhi Parim aeg külastamiseks on oktoobri ja märtsi vahel. Aprillis ja mais võib tasandikel temperatuur küündida üle 40 kraadi. Mussoon hakkab üldjuhul juunis ja kestab septembrini. Ajavahe Eestiga on 3 ja pool tundi. Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on selline riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Kõrgelt on arenenud tarkvara progemise tööstus, eriti Bangalore kandis. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. Vaat mis tähendab hindu religioon ja soe kliima. Viisa tuleks korda ajada Eestis. Mugav on, et võimaldatakse kuni 6 kuulist viisat. Kui asuda õppima (näiteks Dharamshalas budistlikku filosoofiat), siis on võimalik saada ka kuni viie aasta viisa.
Inimesed
Alati pead sa arvestama faktiga, et turiste üritatakse meeletult nöörida, küsides neilt iga teenuse eest 3-10 korda tegelikust hinnast kallimat hinda. Lisaks pead sa pidevalt valvel olema hindude eest, kes käsitlevad sind kui lüpsilehma. Esimese õppetunni saab turist tavaliselt kiiresti kätte. Saabudes Delhisse, oli meil (3 selli) vaja sõita kuidagi Nepaali. Et lennupileteid polnud ja rongisüsteemi me ei teadnud, otsustasime sõita dziibiga (võttis aega 3 ööpäeva). Teepeal hakkas autojuht meile rääkima, et 6 kuu multiple-entry viisadest ei ole mingit kasu, kui ei elata vähemalt 1 nädal Indias ja et meil tuleb maksta siis 150$, kui uuesti Nepaalist Indiasse tagasi tuleme. Pakkus välja varianti, et ta maksab riigilõivu 50$ ära, kinnitus faxiga tuleb piiripunkti ja piiri peal saame siis erilist värvi templi passi. Pärast pikka arutelu otsustasime selle raha ära maksta. Piiripeal ei olnud mingit faxi, saime tavalised templid passi, samuti polnud faxi Kathmandus hotellis, kust autojuhist lahku läksime. Ega polnud seda faxi vajagi, mis sai selgeks Indiasse tagasi pöördudes, kuna piiripunktis ei tekkinud mingeid probleeme.
Templite külastamisel (kui sisse lastakse), tuleb jalanõud jalast võtta, samuti tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav ennast pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega (tihti seda lubatakse, kuid küsitakse üpris soolast hinda). Toitu süüakse üldjuhul parema käega (sõrmeotstega). Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades). Kui satud hinduga kokku, siis kõige esimene on küsimus, kust sa pärit oled. Et hindud ei tee suuremalt jaolt vahet Australia'l ja Estonia'l, siis soovitan rahumeeli vastata, et oled hoopis Indiast pärit (kui reisid kauem kui paari kuud, siis hakkabki see pikapeale nii tunduma). Suhteliselt esmane asi, mida hindu sult küsib on sinu amet. Sellega pannakse paika sinu kuuluvus hindudele tavapärasesse kastisüsteemi. Tervituseks ikka namaste või namasgar. Prostitutsioon on üldiselt vähelevinud.
Transport ja teeolud
Kohalik transport Rongisõit 1000 km magamisvagunis (platskaart) läheb maksma natuke alla 100 krooni, esimeses klassis (kupee) 3,5 korda rohkem. Rongipilet tuleb osta vähemalt üks päev varem, kuna samal päeval on rongipileti hankimine praktiliselt võimatu (reisiagendid tulevad sellega mõnikord toime, seejuures sind ropult nöörides). Ära peab mainima fakti, et üks diisliga sõitev motoriksha võib tagant välja ajada samasugust tossu nagu kõige hullem kollane Ikarus buss, mida sa eales oled näinud. Seetõttu on ka väikseimas India linnakeses õhu saastatus meeletu, rääkimata suurlinnadest, mille sudu kraabib su kurku ka mitmeid päevi hiljem. Raha ja hinnad Hindadest rääkides peab tunnistama, et India on üks odavaimaid maid maailmas. Elu on seal meie omast üks 2-3 korda odavam. Hotellituba (tavaline) läheb maksma alla 100 krooni (Delhis, Main Bazaaril maksis ühene hotellituba 75-e krooni ümber, kahene 80-90 krooni). Tavalise hotellitoa all on mõeldud tuba, mis on puhas, kus on sees nii vesi pesemiseks, kui ka tualett (kui on lääne tüüpi WC, siis võib pidada juba väga heaks kohaks). Paremates kohtades on sees ka dušš sooja veega. Antud tingimused peaksid välioludega harjunud matkaselli täiesti rahuldama. Toit on keskmiselt kaks korda odavam, kui piirduda väga läbuste (loe antisanitaarsete) kohtadega, siis võib päevas kõhu täis saada paarikümne krooniga. Üldiselt tuleb arvestada, et 20$-ga päevas elab lahedalt ära, 10$ päevas tuleb elada kokkuhoidlikult, kuskil 7$ päevas on minimaalne, alla mille ei tasu minna. Valuuta vahetamisega erilisi probleeme pole, sama kehtib ka reisitšekkide kohta, krediitkaartidega (Visa, Mastercard) saab sularaha välja võtta ainult üksikutes pankades (Bank of Baroda), sedagi ainult käidavamates kohtades.
Toit võib olla väga piprane, aga pikapeale harjub täiesti. Tavaline toit on thali, mis kujutab endast kandikule asetatud keedetud riisi, paksu läätsesuppi ning mingit maitsestatud keedetud köögivilja (kartul, lillkapsas jm). Selle kõrvale nisujahust ja veest valmistatud ümarad leivad tshapati'd, sinna juurde ka hapupiim (ingl. k curd) ja tavaline joogivesi, mida võib täiesti rahulikult juua. Minu meelisroaks kujunes raita, mis kujutas endast paksu hapupiima segu tomati, kurgi ja sibulaga ning sinna peale raputati veel punast ja musta pipart. Tshai (ega ikka ei ole meie mõistes tee) on põhiline jook, mida valmistatakse suurest portsust mustast teest, piimast (või piimapulbrist), suhkrust ja sinna hulka maitseaineid, näiteks ingveri ja kaneeli. Maitseb nagu kakao või halvimatel juhtudel nagu piparkoogi taigen. Lihavärgist pakutakse kana ja mutton'it (ingl. k) ehk siis kitseliha meie keeli (parem, kui veiseliha). Mõnes kohas pakutakse ka sealiha, aga siga on seal tõesti roojane looma, kes toitub prügimägedel vedelevatest viimastest jääkidest ning rentslis leiduvast sitast. Kalatoite on võimalik süüa mere või mingi muu veekogu lähedastes piirkondades (hindud ise eriti liha ja kala ei söö). Pakutakse ka kartuli chipse ja keedetud kartulit. Lisaks puuviljad: õunad, banaanid, ananassid, mandariinid, kuivatatud datlid (lõuna pool Gujarat-s sai ka arbuusi ja viinamarja). Seega ei tohiks eriti toidu üle nuriseda, kuigi tihtipeale satud ampsama toitu (näit taignas küpsetatud chillit), pärast mida suu põleb. Hele õlu on parem ja odavam ("Kingfisher") kui Eestis, ainult see ei ole igalpool saadaval. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
![]() |