Reis Tai Kuningriiki (märts - aug 2000)

Tai Kuningriigi kohta kehtib vaid üks märkus: Tais raha kulutada on mõnusam kui kodus raha teenida. Seetõttu on Tai Kuningriik valitud näiteks rootslaste poolt neli aastat järjest turismimaaks number üks. Monarhia, rahvas, religioon (budism) on rahvuslipu värvide tähendusteks

Kliima on troopiline, kuivaperioodil paistab päike praktiliselt seniidist (seetõttu on vahest ilmakaarte määramisega raskusi), keskeltläbi on +31 soojust (aprillis kohati +40, talvekuudel +25 kraadi ümber), vesi meres +28. Mussooni ajal peaks teoreetiliselt kogu aeg vihma sadama, aga tundub et meil sajab kohati suvel rohkem, kui seal vihmaperioodi ajal. Iseenesest palav eriti pole, ainult kõrge õhuniiskuse tõttu voolab higi kogu aeg ojadena, selle korvamiseks tuleb ohtralt vedelikku tarbida.

Kuninga emale kuulunud eluase põhja Tais	Elamu Ko Tarutaol

Parim aeg külastamiseks on novembrist märtsini, aga ka muul ajal on võimalik täiesti lahedalt ringi reisida, eriti, kui soovitakse vältida kõrghooajal ülerahvastatud kuurorte.

Inimesed on tõeliselt sõbralikud (mitte pealetükkivalt, aga kui sa ka hetkeks segadusse satud, tõtatakse ilma küsimata appi) ja lahked. Enda kogemus, kus läbi dzungli seigeldes ja kaanidest puretuna sattusin Ko Tarutaol kõrvalisse lahesoppi, kus kesiselt elav rahvuspargi valvuri pere pakkus süüa ja juua, kusjuures inglise keelt oskasid nad küll vist ainult paar sõna või teine juhus, kus Ko Lantale reisiv Tai perekond nägi, et mul ei õnnestu kuidagi saarele reisimiseks maanteel transporti leida ja lihtsalt mind enda auto peale kutsusid. Samuti pole mingi probleem bussijaamas vajaliku bussi leidmisel (bussiühenduses on kohati väga mugavad ja kiiremad kui Eestis). Sa ei jõua ümbergi vaadata, kui oled juba õige bussi peale koos kõige oma reisivarustusega tõstetud. Sellised juhtumised toovad vägisi tänutundest vee silma ja kui mitmekuulise reisi perioodi vältel ei ole keegi sulle proovinud mütsi pähe tõmmata ega mingit bakshees't norida ega sulle ka elevanti ära ärida, siis hakkad küll kahtlema kas ikka tegu on tavapärase Aasia riigiga. Siiski võivad motorikshade juhid ja velorikshade kulid olla suhteliselt pealetükkivad ja ahned, mistõttu on vajalik teada kohalike sõitude hindasid. Ainuke probleemne aeg on Tai uusaasta 13 - 16 apr ehk songkran, siis valatakse sulle igal nurgal pangede viisi vett kaela ning määritakse nägu lahja värviseguga kokku, muidu lõbus ja palava ilmaga jahutav, aga kui sa juhtumisi samal ajal sõidad mopeediga, siis võib jaheda ilmaga iga 10 m järel vett kaela saada kujuneda üsnagi ebameeldivaks kogemuseks.

Pettused ja ohud
Praktiliselt ainuke oht dünamot saada on ainult, kui hakkad tegelema juveelide ja vääriskivide kokkuostuga, eriti kui hakkad kuulama isehakanud sõbra soovitusi, kes sind nurgatagustesse poodidesse vedades, räägib kui meeletult rikkaks on võimalik saada, kui ostetud vääriskivid Euroopas kümnekordse hinnaga maha müüa. Samuti ei ole soovitav oma krediitkaarti (odavas võõrastemajas näiteks) kellegi kätte hoiule jätta. Kuskil äsjatekkinud sõpradega kaarte mängida pole kah soovitatav, eriti kui pärast selgub kurb tõsiasi, et mäng raha peale käis. Ka võõrastelt jookide, sigarettide ja maiustuste vastuvõtmine on seotud riskiga. Põhja Tais ei ole soovitav üksi öistel maanteedel mootorrattaga sõita, kuna tegu on suhteliselt aktiivse narkopiirkonnaga, samuti on paljud Birma ja Hiina sissid ennast seal sisse seadnud. Üldiselt on taid väga tolerantsed inimesed, hoolimata inimeste seksuaalsest kalduvusest. Naissoost farangidevastu on taid viisakad, kuid siiski on Chiang Maist viimasel ajal tulnud teateid naisisikute üsnagi jõhkrast kohtlemisest, seetõttu tuleb õhtuti ringi liikumisel ning baarides jooke tellides olla üsnagi ettevaatlik.

Söök ja jook
Ka toit on äärmiselt erinev tavapärasest, aga see eest väga maitsev, kui sa juba vähegi tead, mis Tai köögis proovimist väärib. Toit on küll kohati tuline (punane tshiili pipar!), aga ka sellega on võimalik harjuda. Mereäärsetes piirkondades on võimalik maiustada tõeliselt maitsvate mereandidega (krevetid, krabid, kalmaarid, kaheksajalad, kalad iga sorti) ja neist valmistatud erinevate roogadega. Hinnad on toidul umbes poole odavamad kui Eestis, kuurortpiirkondades võib ingliskeelsetes restoranides hinnatase olla ka Tallinna tasemel. Õlu on umbes Saku tasemel, parim on siiski Heineken või Carlsberg, millel on ka suur turuosa.Poe hind on õllel veidi kallim, kui Eestis, restoranis umbes sama hinnaklass. Joogivesi on kõikjal plastpudelites müügil, lisaks muidugi jääl hoitavad karastusjoogid. Parimad on muidugi puuvilja- ja jäätükkidest, siirupist ning veest valmistatud shake nimelised puuviljakokteilid (mango, banaani või papaia shake on mõnusalt jahutav ja erakordselt maitsev). Eksootilisi puuvilju (mangod, rambutanid, liitshid) on äärmiselt erinevat laadi, tihtipeale ei tihkagi proovida, kuna välimus on mõnedel liikidel äärmiselt veider (näiteks rambutanid meenutavad pisikesi meremiine).

Majutus ja transport
Odava öömaja (alla 100 eek) leidmisega võib hooajal kuurortides (eriti Ko Phi Phi'l) raskusi ette tulla, aga mujal on suhteliselt lihtne 40 - 100 eek hinnaklassist täiesti korraliku toa (koos WC ja dushiga) leidmine. Pesu pesemine pole mingi probleem, paned aga mustad riided kotti, lähed ümber nurga ja ongi lähim pesula leitud (tihti pakub ka sama võõrastemaja antud teenust). Pesu pesemise, kuivatamise ning triikimise hind on kuskil 12 eek kilo kohta.

Lennujaamast on võimalik Bangkoki saada nii rongi, ekspressbussi, tavalise bussi, takso, kui ka helikopteriga. Don Muang raudteejaam on kuskil 500 m lennujaamast põhja poole. Soovitan esimese öö veeta hoopis Tai kunagises pealinnas Ayuthayas (seal on palju kunagisi templite varemeid), et vältida Bangkoki müra ja kisa.

Nagu öeldud on kohalik transport väga efektiivne ja igati taskukohane. Võimalik reisida bussiga (esimese klassi bussid on näituseks paar aastat vanad Volvod), mis meie mõistes on ekspressliinid, teise klassi bussid on paarkümmend aastat vanad (noh natuke paremad kui LAZ bussid), mis peatuvad seal, kus inimestel vaja on, seetõttu päris aeglased, aga seda korvab sõidu madal hind. Rongiga saab sõita põhiliselt Bangkokist põhja suunas (Chiang Mai ja Laos), lõunasse Malaisiasse, ka itta (Kampuchea) ja ka veidi lääne poole (Kanchanaburi linn, mille lähedal on filmist tuttav sild üle Kwai jõe), kusjuures teine klass rongis on küll etem, kui kupee Venemaal. Kui rahakott kannatab, siis võib sõitu teha ka lennukiga. Kohapeal ringi liikumiseks on kõige sobivam rentida mopeed (110 cc) 75 kuni 100 eek ööpäevas, ainult kindlustuse puudumise tõttu tuleb liiklusõnnetuse korral (sõltumata sellest kas olid süüdi või mitte) oma rahakotti päris korralikult tühjendada. Saarte vahet käivad kiirlaevad (mis vahest ka karidele põrutavad) või ka parajad parsapraamid (vahest koledasti rooste poolt läbi puretud), aga kui kiiret pole, siis on poolepäevane merereis igati tervitatav. Saartel ja rannikusoppides võib igapäevane paadisõit (paadid on kitsad ja hästi pikad) mööda vaikset merd kujuneda parajaks kaifiks.

Narkootikume on Tais raskem hankida, kui Eestis ja ka karistused on märksa rangemad. Levinuim on amfetamiini tarbimine. Seetõttu on Tai pidamine üheks narkoriigiks enam kui kummaline. Tjah, öeldu ei kehti mõnede kõrvaliste külade kohta, seal võib ennast oopiumist sodiks tõmmata. Prostitutsioon ei ole pealetükkiv, ööelu on võimalik nautida lugematutes baarides, kuigi HIV viiruse levik on prostituutide (kes pärinevad põhiliselt vähese haridusega maaelanike seast) hulgas laialdane (mõnes piirkonnas on kuni 50% prostituutidest nakatanud HIV viirusesse).

Majanduslikult on tegemist äärmiselt kiiresti areneva riigiga (nagu kogu Kagu Aasia), tänavapildi järgi otsustades ja kohalikke ingliskeelseid lehti (Bangkok Post, The Nation), mis on tõeliselt sisukad ajalehed, mitte selline reklaamipahn nagu Eestis) lugedes jäi küll mulje, et praktiliselt on Tai majandus äärmiselt sarnane kasvutempodelt Eesti majandusega, kuigi pangad on Tais tõeliselt koidest (loe halbadest laenudest) läbi puretud.

Haridustaseme ja intelligentsi poolest on tegu väga kõrgel järjel oleva rahvaga (võrreldes muu Aasiaga). Tänu vutimeeskonnale teati üllatavalt palju Eesti, kui Derby County't mainisin oli üllatus suur, kui üks mees ka Mart Poomi teadis.

Politsei, toll ning muud ametivõimud olid üllatavalt korrektsed, viisakad ja sõbralikud (tihti tehakse sõbralikult juttu kui kuskil kõrvalises kohas üksi ringi kolad), igatahes meeldivamad kui vastavad instantsid Eesti Vabariigis. Öeldu ei kehti, kui suundud täiskuupeole, siis võib sind kirjanduse andmeil tabada narkokontroll.

Viisa on võimalik saada ka piiril (lennujaamas), aga kuna lennujaam Bangkokis on enamasti turistidest ülerahvastatud, siis soovitan viisa hankida juba Eestis, kasutades mõne reisibüroo abi (Tai saatkond paikneb Helsingis). Probleeme võib tekkida, kui soovitakse olla kauem, kui 3 kuud, siis tuleb vahepeal põigata üle piiri Birmasse (Myanmar) või Malaisiasse.

Ajavahe Eestiga oli 5 tundi ametlikult. Aasta 2000 oli buda kalendri järgi hoopis 2543 Buddha ajaarvamise järgi.

Etikett
Monarhia (kuningas) ja religioon (budism) on püha (kui viibid Tais kauem, kui paar kuud, siis saad aru miks). Seetõttu ei ole hea sel teemal oma kriitilisi arvamust avaldada. Samuti pole Aasias kombeks oma emotsioone (eriti viha ja erutust) näidata (seda loetakse häbiväärseks näo kaotamiseks). Templites ja kodusid külastades tuleb jalanõud jalast võtta (tüüpiline Aasiale, kuna maad loetakse mustaks). Kuigi poodides seda enamasti ei nõuta, on siiski soovitav ka seal jalanõud jalast võtta, millega näidatakse üles viisakust. Äärmiselt ebaviisakas on külastada templeid lühikeste pükste või T-särkidega riietes (paljastatud õlad on täielikult out). Munkade puudutamine (vastassoo) poolt on keelatud. Kõikide inimeste (ka laste) pealae puudutamine on äärmiselt ebaviisakas. Kuigi nudism ja topless päevitus on Tais ametlikult keelatud, võib mõningates piirkondades turistide poolt viimasest üleastumist märgata. Taid ise ujuvad tihtipeale riietes. Lisatasude maksmine (restoranides, taksodes) on vähe levinud. Turgudel ja poodides kauplemine on praktiliselt kohustuslik, kuna turgudel küsitakse kuni 3 korda õigest hinnast rohkem.

Tervitused, tänamine, muud fraasid
Nagu Aasias ikka palves käed koos rinna ees ja kummardus.

Farang - eurooplasest turist
Kwap khun kan - /kuap kun kaa/ tänan teid väga
Sanuk - lõbu, elurõõm (peab kaasnema iga tööga)
Sawath dii kwap - tervist, kuidas käsi käib (meessoost isikule)
Sawath dii ka - tervist, kuidas käsi käib (naissoost isikule)
Sabaay dii - vastus tervitusele, tähendab mul on kõik hästi
Mai pen rai - universaalne väljend igaks situatsiooniks: mul on kahju, pole midagi parata jne (eesti keelne vaste: sitta kah).

Päevakulud ja maksevahendid
Noh 200 krooni päevas on täiesti piisav keskmiselt kokkuhoidlikule rändurile (aga on võimalik ka odavamalt). Üldiselt on elu mereäärsetes puhkepiirkondades tunduvalt kallim, kui mujal. Kui tahetakse tegeleda sukeldumisega (hinnad päris soodsad), siis peab rahakott muidugi paksem olema. Kõige parem on kaasas vedada reisitshekke (nende vahetuskurss on kõige soodsam). Jama on see, et krediitkaardi arvetele pannakse praktiliselt igal pool 4-5% juurde (Euroopas on see kaupmeeste kanda), mistõttu krediitkaarte ei soovita eriti kasutada. Ka ATM'd on üldlevinud, kuid nagu juba öeldud krediitkaardiga raha välja võttes pannakse paras kirves otsa. Rahaühikuks on Tai baht, kirjutamise hetkel on kurss kuskil 100 bahti = 40 eek.

Internet
Selliseid linnu annab otsida, kus interneti ühendust ei ole. Samas võib näiteks põhja Tais olla see mõnedes kohtades neetult aeglane või isegi lootusetu. Saartel ja vähekäidavates kohtades kuni võib hind tõusta 80 senti minuti kohta. Mujal algab tasu kuskil 8 eek tunni kohta ja ühenduse kiiruse kohta pole kah mingeid etteheiteid.

Mida kaasa võtta
Enda kogemusest mida vähem träni kaasas, seda lihtsam on reisida ja ringi liikuda. Hädavajalik on siiski:

• Hügieenitarbed
• Ujumispüksid
• Ujumisprillid (vesi on ookeanis väga soolane)
• Päikese vastu päevituskreemi (esimesel päeval õnnestus mul lühikeste varrukatega särki kandes enda käsivarred põhjalikult ära põletada).
• Pähe mingi mütsilotu, siidirätik või muu peakate.
• Päikeseprillid, oli küll ere päikesevalgus, aga sai ka ilma prillideta edukalt hakkama.

Tervis ja ohtlikud kiskjad
Malaariat esineb vaid Kampuchea piiri äärsetel aladel. Ülejäänuga ei ole oluliselt hullem, kui Eestis, ainult toorest kala ei soovita süüa (põhja Tais). Toiduga ei juhtunud endal küll mingeid probleeme, aga ettevaatlik tasub ikkagi olla (mõnel ei ole nii hästi läinud). WC-d on enam vähem Eestiga võrreldaval tasemel (s.t on täiesti euro tasemel, aga on ka täiesti vene tasemel kohti). Halvem on lugu tihedas dzunglis elutsevate miljonite verejanuliste kaanidega (aga ka neist pole keegi väga haigeks jäänud). Parim vahend kaanide vastu on tugevad, pikkade käiste ja säärtega riided ning sool sokkides (see on vaid takistusriba, kust kaanid kõhu poole edasi tormavad). Mööda kõrvalisi radu rännates on võimalik mõnda päikese käes peesitavat madu kohata, igal juhul ei maksa tormata. Ka maanteedel võib tihti näha alla aetud madusid. Meres võib kokku põrgata mõne meduusiga (aga need on kaugelt nähtavad ja neid esineb põhiliselt vihmaperioodil), hullemad on merepõhjas elutsevad mustad meresiilikud (kui neid torkima minna, siis saab teravamate torgete osaliseks, kui vereproovi andes). Haisid leidub (rifihaid ja leopardhaid), aga need on kõik rahumeelsed, ühestki hairünnakust mina kirjandusest küll mingeid teateid ei leidnud.