Üldinfo
Norra seostub ühele rännuhuvilisele eelkõige legendaarsete rännumeeste R.Amundseni, F.Nanseni ja
T. Heyerdahliga. Lisaks ajaloost tuntud viikingid, kes valitsesid kõrgajal suurt osa Põhja-Euroopast,
lisaks veel Sitsiilia ja asumaad Gröönimaal ning Põhja-Ameerikas. Tuntud on ka Norrast pärit
kirjanikud H.Ibsen, K.Hamsun, kunstnikest E.Munch ja heliloojatest E.Grieg.
Viisa
Eesti Vabariigi kodanikud võivad Norras viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul.
Transport
Oslosse saab Tallinnast lennukiga või kord nädalas? käiva liinibussiga. Teine variant on auto,
rongi või bussiga Stockholmist. Lisaks on võimalik ka Soomest Rovaniemist reisida Tromsø'sse liinibussiga.
Stockholmist on võimalik rongiga saada ka Trondheimi või Narviki (via Kiruna). Rongivõimalusi Rootsist
vaata rongi, bussi ja praami kombineeritud võimaluste seast lehelt
Tagplus.
Olme
a) Norras on võimalik hõlpsasti iseseisvalt telgiga matkata, sest hõredasti asustatud ja üsna
metsikuid mägipiirkondi leidub palju ning rändurile kehtib nn igameheõigus. See lubab telkida
mistahes kohas, kui viibite lähimast asulast, talust või hoonest kaugemal kui 150 meetrit,
kui ei viibita samas kohas üle kahe öö ning ei jäeta oma viibimisest maha jälgi
(näit. prahi ja lõkkeaseme näol).
b) Mägedes ja tundrutes leidub üsna palju (Norras kokku 300-400) Norra matkaorganisatsiooni
DNT hütte, millest paljud on talvel tasuta kasutatavad, suvel aga tasulised
(ca 100-200 NOK-i öö, 1 NOK = 1,9 EEK-i). Mõned hütid sisaldavad teatud mugavusi
(köök, dush, tualetid, teenindav personal), mõnede lihtsamate jaoks tuleb eelnevalt
võti küsida kohalikust DNT kontorist (või lähemast maapoest). Oma magamiskott on igal
juhul soovitatav, kuigi paljudes hüttides saab tasu eest ka linasid.
c) Populaarsetes turismikohtades on palju hotelle, hostele (vandrerhjem) ja kämpinguid.
Hotellis ööbimine, nagu peaaegu kõik Norras, on väga kallis. Lihtsamas majutuskohas
küsitakse 2-se toa eest suurusjärgus 1000 EEK-i. Kämpingus küsitakse telgiplatsi ja
2-3 inimese eest kokku tüüpiliselt umbes 200 EEK-i, mis sisaldab ka tualeti, dsuhi, köögi.
Vaatamisväärsused
- Loomulikult on esimesel kohal loodukaunid Norra fjordid
- Oslo (Muuseumitest T. Heyerdahli Kon-Tiki, Viikingite laevade, Norra Rahva Muuseum ja
Munchi teoste oma ning Vigelandi skulptuuride park). Lisaks ka Akershus'i kindlus ja Oslo
lähistel olev väike Risør külake.
- Trondheim ja Bergen oma keskaegse õhustikuga ning looduskauni ümbrusega. Soovitav on
"Fjordide Pealinna" Bergeni lähistel olevad Sotra ja Store saared ning Aurlands-,
Geiranger-, Hardanger- ja Sognefjord (Norra pikim 200km ja sügavaim 1300m) ja sinna laskuv
Vetti juga, mis on Norra kõrgeim (275m). Kauneimaid on Geiranger fjordi seitsme haruna laskuv
"Seitse Õde". Bergeni külje all Troldhaugenis on ka E. Griegi kodu ning ka
vabaõhumuuseum Gamle Bergen (Vana Bergen). Kel jõudu ja jaksu, see võib ära käia Jostedalsbreen'i
jääliustikul.
- Natuke väiksematest linnadest Tromsø (tutvumaks saami kultuuriga on hea koht kohalik muuseum)
ja Stavanger ning viimasest umbes poolesaja kilomeetri
kaugusele jääv Lysefjordi kohal kõrguv unikaalne kaljutipp - Preikestolen.
Vaata vastavat infot Tripi foorumist
- Jotunheimen'i rahvuspark.
- Lapimaal Alta ja Euroopa põhjapoolseim tipp Nordkapp
 |
 |
|
|
- Lofoodid
Lofoodid on maalilise loodusega kaljusaared, mis paljudele meenutavad Tolkieni-maastikke.
Mäed kerkivad merepinnast järsult 700-1100 meetri kõrguseni. Kitsukesel rannikuribal asuvad
kalurikülad, sealhulgas sageli Norra kõige maalilisemaks linnaks hääletatud Reine. Kuigi
Lofootidel leidub kümmekond kämpingut (näit. Moskenes, A (Å), Unstad, Ramberg, jt.),
tasuks mõnegi öö veeta veepiirile vaiadele rajatud traditsioonilistes kalurimajakestes
(rorbuer, sjöhus). Kuigi rustikaalsed välisimelt, sisaldavad nad enamasti mugavusi
vesitualeti, dushiruumi, köögi, elektriradiaatorite jms näol. Ehedaimad hütid asuvad
Lofootide maantee lõunapoolseimas otsas, A linnakeses, kus asub ühtlasi ka sümpaatne
kaluriküla-muuseum ning ilmselt maailma ainuke tursapüügile ja kuivatamisele-
turustamisele- õli pressimisele- jne pühendatud muuseum. Teised vaatamisväärsused
Lofootidel on Lofotri viikingimuuseum, Andenese vaala-safarid ja paadiretked paljudest
teistest kaluriküladest.
 |
 |
|
|
Lofootide topo-kaardi (1 cm 500 m) saab osta enamikest Lofootide i-punktidest ja isegi
toidupoodidest (80-90 NOK-i). Kaardile on märgitud valik 1-2 päevaseid matku, millest
ise võib pikemaid kombineerida. Suvine ilm Lofootidel ei ole märkimisväärselt jahedam
kui Eestis, ehk vaid tuulisem ja heitlikum. Tuul on külmem kui meil, päike ilmselt puhta
õhu tõttu eredam, sademeid umbes sama palju (seega palju vähem kui Lõuna- Norras).
Siiski peaks kaasas olema vihmakindel riietus ja matka jaoks matkasaapad.
Üks lühemaid, kuid huvitavamaid marsruute viib 448 meetrise Reinebringeni mäe otsa,
võimalusega sealt edasi tõusta 730 meetrise Navareni otsa, et kogeda peaaegu püstloodset
allavaadet "Norra kaunimale", Reine kalurilinnakesele. Edasi-tagasi retk maanteelt
(algusega 1-2 km Reinest lõuna poolt) võtab aega 2-4 tundi, on järskusele vaatamata
väga populaarne, sest internetis leidub palju sellelt mäelt tehtud fotosid. Vihmaga
võib rada ohtlik olla, sest libastumise korral on kukkumist üsna kõrgelt.
Rahulikumad marsruudid viivad näiteks Munkeni hütti, piki Avatni üle 400-meetrise mäekuru
saare läänerannikule, jne.
Lofootidele kohale jõudmiseks on mitu võimalust. Kõigepealt Bodösse (Bodø) kas lennuki,
rongi, bussi või isikliku autoga. Oslost viib Bodøsse umbes 7 lendu päevas. Bodøst
Lofootidele viib soodsalt parvlaev (Moskenesi 3-4 tundi, ca 220 EEK-i üks ots),
Svolvaeri saab Skutvikist, veidi kallim on kiirlaeva- või kasvõi kruiisilaevaga
Leknesi või Svolvaeri.
Võimalik on näiteks ka Soomest paar korda nädalas käiva liinibussiga Rovaniemist
Tromsø'sse ja siis sealtkaudu Lofootidele. Stockholmist võib ka rongiga Narvikisse ja sealt
Lofootidele.
 |
 |
|
|
Üht-teist vaadata on ka 40 000 elanikuga Bodø's: väga suur ja huvitav Norra
lennundusmuuseum. Arvukate eksponaatide hulgas on U2 (1960.a. Peshawarist startinud
ja Sverdlovski lähedal allatulistatud luurelennuk U2-e missiooni lõpp-punkt pidi olema
Bodos), Junkers 52, Tiger Moth, Twin Otter, F4, F105, Mirage jpt. Teiseks, 33 km
Bodøst on Saltstraumeni väin, kus esineb väidetavalt maailma kiireim tõusu-mõõna
hoovus (Maelström, kiirusega kuni 36 km/h liikuv vesi tekitab lisaks keeriseid).
Matkata saab ka Bodø ümbruses, Bodøst lõunas asub suur Svartisei liustik. Kui
sõita Fauske kaudu idasuunas, siis Sulitjelmast saab paari päevaga üle Skandinaavia
peaaheliku Rootsi matkata (sealpool liitub Norra rahvusparkidega Sareki rahvuspark).
Ja kõigele lisaks, Bodøs võib kogeda 4 juunist kuni 10 juulini (Lofootidel 28 maist
14 juulini, Nordkapis 13 maist 29 juulini) vältavat keskööpäikest - polaarpäeva.
Eestikeelseid lugusid Lofootidelt:
Looduses
Fotosid Reinebringeni mäelt
Muid internetilinke:
Bodø
Lofoten-info
Camping
Kirjandus
K. Hamsun "Maa õnnistus"
H. Ibsen "Peer Gynt"
J. Kangilaski "Norra. Maa, rahvas, kunst"
D.Swaney jt. Norway. Lonely Planet, 2nd ed., 2002.
Lingid
Kuninglik Norra Saatkond Eestis
Visit Norway
Backpackers Norway
Camping Norway
Norra matkarajad
National Parks in Norway
TRÜKI
