Vaatamisväärsused ja tegevused

- Giza püramiidid (tõeliselt võimas vaatepilt). Kui soovitakse ka mõne püramiidi sisemust kaeda, tuleks külastada paarkümmend kilomeetrit eemal Saqqara kohakeses paiknevaid püramiide. Mõningane võimalus siiski Cheopsi püramiidi sisse pääseda on, aga peab arvestama, et päevas lastakse sinna ainult 300 inimest, mis turistide suure tulva juures on väike arv. Püramiide on mõttekas külastada 30 naela maksva tuuripaketti raames, kus lisaks Giza püramiididele on ka Saqqara püramiidide ja Memphise (praegu väike kolkaküla) külastus. Kui tuurile lisanduvad ka Dashuris paiknevad mälestised, siis küsitakse paketi eest 40 naela. Muidu on mõttekas sõita metrooga Midan Giza (Giza väljak) peatusse ja sealt üritada tabada Giza püramiidide poole suunduvaid busse, millega kesklinna vahet pole suurt mõtet sõita, kuna liiklusummikud röövivad päris rohkesti aega.

- Tõus Siinai mäele Kuigi suure tõenäosusega ei ole tegu Piibli Siinai mäega, mille otsas Mooses oma 10 käsku sai, on tähevalgel ronimine üle 2 km kõrge mäe otsa ja hommikune päikesetõus võimsate vaadetega, üks väheseid tõelisi vaatamisväärsusi Egiptuses. Kui juhtud viibima enne päikesetõusu mäe otsas paiknevas kabelis peetaval sügavalt religioossel kreeka õigeusu jumalateenistusel, mis tõeliselt hinge läheb, siis oled Egiptuses kogenud midagi tõeliselt püha ja sügavalt hinge minevat sündmust. Arvestama peab ainult, et öösel on mäe otsas väga külm tuule käes lõdiseda. Kuigi on võimalus kalli raha eest tekkide rentimiseks, on mitmesajakarjalises turistide seas lõdiseda, üsna ebameeldiv. Arvestama peab ka, et suure osa turistidest moodustavad venelastest uusrikkad. Hindadest veel niipalju, et Dahabist maksis taoline bussireis mäe jalamile 30 naela.

- Sukeldumine ja snorkeldamine (korallide imetlemine ujudes lestade ja maskiga) Punases meres. Üldiselt soovitan kallitest Sharm el Sheikh ja Hurghada kuurorditest eemale hoida ja põrutada hoopis backpackerite (seljakotirändurite) mekasse - Dahabi, kus korallriff algab kõigest paarikümne meetri kauguselt kaldast. Snorkeldamisvarustuse rent maksis seal 10 naela päevas, seega oma varustust pole vaja kaasa Eestist tarida. Arvestama peab, et Siinaisse rajatud kuurordid on püstitatud tühermaa servale ja rohelust on vaid promenaadide ja hotellide ümbruses. Mujal laiuv kõrb ja vee järgi janunevad mäed, tekitavad paraja hirmutunde janusse surra.

Kuigi väidetavalt on Punases meres ohtlikke haisid vähe, on nende tavakäitumine tugevalt häiritud. Hairünnakud on põhjustatud väidetavalt lambakorjuste merre heitmisega kaubalaevalt, samuti ülemäärase kalapüügi (põhiliselt tuunakala) tõttu vähenenud haide söögipoolis, mis sunnib haisid rannikule ligemalt saaki otsima.

Lisaks tõmbavad haisid ligi ka kehaeritiste tugevad lõhnad (uriin, menstruatsiooniveri).

yahoo artikkel
surfarite blogi

Egiptuse muuseum, väljapanek	Egiptuse muuseum, Tutankhammoni sarkofaag	Valge kõrb Farafra oaasi lähedal (foto turismi brošüürist)

- Siwa oaas ja džiibiretked Sahara kõrbesse. Bahariias ühepäevane džiibiretk 200 nael, Siwas saab sama raha eest 3 ööd ja 4 päeva kestva kõrberetke. Kuigi suurt osa Egiptusest katab Sahara kõrb, on kauneid liivaluiteid väga vähe. Selleks peab ikkagi sõitma päris Liibüa piiri äärde Siwa oaasi, et näha ilusat kõrbe. Mujal laiuvat võiks nimetada veetuks ja viljatuks, päikese käes lõõskavaks tühermaaks.

- Karnaki, Luxori ja Abu Simbeli templid. Kui räägitakse nende kosmilisusest ja müstilisusest, siis ennast võtavad need jutud küll muigama. Suure vutistaadioni jagu (Karnakis) kive kohale veetud, mille peale suur hulk joonistus kraabitud ja ongi kõik. Enda jaoks on tükk maad müstilisem näiteks Tallinnas Postimaja tagune kvartal, kus A. Tarkovski Stalkeri väntas. Vaat need kasutamata hooned mõjuvad tõeliselt külmavärinaid tekitavalt, aga Karnaki tempel paneb ennast vaid õlgu kehitama. Templi ekskursioonid maksavad 30-40 naela ümber, giidi korral mõnevõrra kallim, lisaks templite piletihinnad (üldiselt 20 naela).

Karnaki tempel	Abu Simbeli tempel

- Felucca (purjepaat) reisid pikki Niilust Luxoris ja Assuanis.

- Kuningate ja kuningate oruga Luxori lähedal, on lood suhteliselt lahjad. Vaid 30 - 50 m maa alla viivad tunnelid, mida taguti kaljust omal ajal 20 aasta vältel, pakuvad mõningast huvi. Hauakambrites on ainult seina ja laemaalingud ning heal juhul ka tühi kirst. Kõik see suur kuld ja kard on juba ammu röövlite ja muuseumite poolt laiali tassitud.

- Varemed Tell el Amarna lähistel, kunagise vanadest jumalatest lahtiütleja Akhenateni (Amenhotep IV) pealinnas, mis endal jäid nägemata, kuna selles piirkonnas reisimiseks on vajalik politseieskort.

Kairos lisaks
- Egiptuse Muuseum: ilma egüptoloogita pole seal midagi teha, vahi nagu kuu pealt kukkunu suuri ja saladuslikke mälestisi. Ärge ainult siiruviirulistest Tutankhammoni surimaski ja sarkofaagi piltidest petta ennast laske. Sellist ilusat varandust, mis silmad läikima lööb, ekspositsiooni teistes saalides pole.
- Vanad linnaosad (islami ja kopti), mošeed ja Khan al Khalili souq (turg)
- Heliopolise linnaosad (mõned majad ja paleed on tõelised arhitektuuri pärlid)
- Tsitadell (vana kindluse rajatis), sultan Hassani mošee ja medrese

Kairo souq (Khan al Khalil)	Vaarao hauakamber Kuningate orus (Anubis ulatab vaaraole võtme teise ilma)

Riskid ja ohud

Egiptus on üks väheseid riike, kus terroristide rünnakute sihtmärgiks on konkreetselt välisturistid.

Olles ise näinud, mis oludes elavad Egiptuses palestiina põgenikud (keset Sahara kõrbe 4x5 m betoonkarbid, lähim inimasula üle 120 km kaugusel s.t ka joogivesi tuuakse sealt, suvel palavus üle 50 kuumakraadi, päikese käes veel hullem) ja mismoodi käärib islami fundamendalistide / terroristide pesas Asjuti piirkonnas, ei üllatanud ennast Sharmi pommirünnakud pärast 2004 okt Taba rünnakut mitte sugugi. Kui soovid saada teada tagamaadest, mis Egiptuses ajendab fundamendaliste turiste ründama, siis soovitan soojalt linki:
Islamic Terrorism in Egypt

Pärast 90-ndatel toimunud rünnakuid (1997 a saksa turistidega täidetud busside ründamine Luxori lähedal Hatshepsut'i templi juures, 68 hukkunut) on välisturistide julgeoleku tagamiseks turvameetmeid oluliselt tugevdatud. Sellest hoolimata teevad väga murelikuks 2004 aasta sügisel ja 2005 juulis toimunud pommirünnakud Siinai kuurordites (Taba, Sharm-el-Sheik), lisaks mitmed välisturistide pussitamised ja tulistamised Kairo turgudel. Islami fundamendalistide põhiline toetajaskond elab Ülem-Egiptuses, seetõttu on sealsed turvameetmed väga tõhusad näit turistidega täidetud bussid liiguvad vaid konvoidena. Väga kõrge on turistide turvalisuse tagamise tase Asjutis ja selle ümbruses, kus omapäi liiklemine on võimatu.

Kairos tänaval kõndida on suhteliselt turvaline ja märksa ohutum, kui näiteks Tallinnas. Kuid pärast 2004/2005 aastat enam seda kindlalt väita ei söanda. Turistide turvalisuse tagamiseks on mindud isegi nii kaugele, et Asjutis pandi mulle isiklik politseinik sappa, kui mööda linna ringi jalutasin, seetõttu on viibimine selles linnas mõnevõrra raskendatud, kuna politseinikud jälgivad iga su sammu. Mõnevõrra raskendatud on reisimine kui oled üksik naisterahvas, siis pead küll tundma kõiki enesekaitse nippe ja mõnda araabia keelset lauset, millega käperdama kippuvaid meesterahvaid eemale peletada. Ka kuurordidest veidi eemal, omapäid bikiinide väel jalutamine võib osutuda väga riskantseks tegevuseks, kuna Hurghada lähistel on ette tulnud vägistamisjuhte. Naisterahvastele veel, et kaamelisõitude korral ärge mingil juhul laske kaameliajajal istuda endast tahapoole, muidu võite saada vägagi ebameeldiva kogemuse osaliseks (kui rohkem kaameleid ei leidu, siis laske neil lipata kaameli kõrval).

Müügimeeste võrk Giza püramiidide lähistel	Emad ja lapsed

Ainuke suur oht Egiptuses on sattuda vilunud araabia müügimeeste võrku, kes oskavad su taskutest raha üliosavalt välja pumbata. Toon ära enda poolt kogetu, mis takka järgi võtab ka ennast oma lolluse üle irvitama, aga samas asjas sees olles tekitas paksu viha.

Esimesel päeval Kairos olin suundumas tänavale, kust oli võimalik leida buss püramiidide poole suundumiseks. Sain jutuotsale ühe egiptlasega, kes tuli töölt ja suundus koju, mis paiknes Giza püramiidide lähedal. Tuli välja, et tegu oli beduiiniga, kes oli suur arvutihuviline, lisaks väitis olevat sufi, kuigi sufi poeesiast polnud midagi kuulnud. Äärmiselt sõbraliku olekuga mees kutsus endale külla ja kuna üldiselt olen võimeline eristama head inimest halvast, siis võtsin küllakutse vastu, et osa saada araabia külalislahkusest. Kehvapoolses kodus kostitas mees mind teega ja andis head nõu, kuidas püramiidide külastamisel raha kokku hoida. Tema seletuste järgi oleks püramiidide juures tulnud iga mälestusmärgi juures tulnud maksta 20 naela, seega oleks kogusumma tulnud väga suur (tegelikult need asjad päris nii muidugi pole). Seetõttu soovitas ta hoopis palgata kaamel, mille retk pidavat maksma kohalikele vaid 20 naela.

Noh nii, ma siis tegin. Et kaameliajaja küsis 25 naela, ja kohalik hind väidetavalt 20 naela tunnist (LP reisijuhi järgi 15 naela), siis leppisime 23 naela peale kokku. Kaameli seljas istudes selgus kurb tõsiasi, et maksta tuleb mitte retke vaid 3 tunni eest, lisaks mingi salapärase vaarao kambrite külastamise eest 20 naela (eeldasin et see on pileti jaoks vajalik), seega 89 naela. Andsin 100 naelase, mis tänumeeli vastu võeti. Retk oli päris korralik ja püramiidide vaated võimsad. Ainul lõpupoole hakkas selguma, et päris püramiidide ja sfinksi juurde polnudki plaanis sõita, võib olla oleks tulnud ise seda nõuda, aga kuna sõitsime alale paar kilomeetrit eemal oleva tänava kaudu, siis ei tulnud selle pealegi, mis marsruuti pidi tegelikult sõit toimub. Lõpus oli ka väike peatus, kus siis mingite liivas olevate aukude juures toimus selgitus, et need on vaaraode poolt rajatud sissekäigud mitukümmend kilomeetrit pikkadesse tunnelitesse, mida vaarao väed kasutasid Nuubia vägede sissepiiramiseks ja hävitamiseks. See oli siis 10 min kestev ekskursioon, mille eest tuli tasuda 20 naela, mis egiptuse hinnaskaalal on mõne mehe korralik päevapalk. Sõidu lõppedes oli aega kulunud 2 tundi 3 tunni asemel, aga kuna oli vaja keskpäevaks jõuda hotelli, siis sellest numbrit ma ei teinud. Lisaks küsis kaameliajaja, kas ma olen nõus talle ka tipi andma, Tegin suured silmad ja ütlesin, et ta sai ju sajalise. Ta ütles jah, olgu siis nii ja kuna tal polnud raha tagasi anda (seda on neil väga harva), siis oligi kogupaketti maksumuseks 100 naela, mis eesti mõistes väga suur summa polnud, aga egiptuse mõistes ikka korralik saak järjekordselt turistilt.

Kairos Orabi väljaku lähedal ühel tänaval märkasin, et kopti kristliku kiriku kõrvale oli rajatud mošee. Minu vaatamist märkas üks noormees, kes hakkas rääkima jah, kui rahumeelselt Egiptuses kristlik ja moslemi kultuur kõrvuti eksisteerivad. Pärast mõningat vestlust kutsus ta mind oma kontorisse, et mulle visiitkaarti anda. Kuigi mul selle kaardiga tühjagi teha poleks olnud, sellest hoolimata otsustasin kaasa minna, et import eksport ja mine tea. Noh selgus, et kontor oli pooleldi parfüümipood, kus ka teine noormees askeldas. Et visiitkaardid olid just otsa lõppenud, siis jooksis esimene neid kuhugi otsima jättes mind teise noormehe külalislahkuse hooleks, kes pika vestluse käigus mulle teed pakkus. Et kuidagi tasuda meeldiva külalislahkuse eest, siis olin valmis ka ostma mulle sisse pakitud parfüümitilgakese eest. Aga noormees muudkui pakkis aga parfüümipudeleid, et küll emale ja küll õele ja küll pruudile. Et kogu tegevus oli mulle arusaamatu, siis mõtlesin, et koguports läheb sama hinnaga. Varsti sigines ka kuskilt nende kolmas vend, aga see oli isegi mulle arusaadavalt ahnepäits, kes oli 100 naelase kupüürist valmis ainult 20 naela tagasi andma, seega nõudsin otsustavalt vaid ühte parfüümitilgakest, mille eest ka siis 20 naela tasusin. See kord läks õnneks, kuna mult võeti suhteliselt normaalne hind, kuna taolise parfüümipudelikese hind ongi 8-20 naela. Mõned tunnid hiljem samas paigas peatas mind järjekordne araablane, kes kutsus oma kontorisse visiitkaarti saama, aga selle peale ma juba irvitasin.

Järgmine scam (pettus ingl k) tekitas enda sügavat meelepaha, kuna üldiselt hotelli administraatoreid võib mujal ilmas usaldada v.a Egiptus, kus järgnev on tavaline praktika. Luxoris läksin odavasse hotelli (Sherif Hotel), mis reisijuhi järgi oli üsna heas kirjas. Seal pakuti Luxori ja Karnaki templite külastamiseks paketti (transport ja giid) hinnaga 85 L.E, mis arvestades 40 L.E eest sisalduvaid templite pileteid, tundus üsna mõistlik summa ja osutus ka seda väärt olevaks. Pärast pikka pealekäimist olin nõus võtma ka Läänekalda Kuningate (vaaraode) ja Kuningannade orus olevad hauakambrid ja Hathesupti tempel. Kuna ei teadnud, kui palju seal oleks tulnud transporti kasutada, siis nõustusin nende poolt küsitud 160 L.E suuruse summaga (s.h 45 naela eest pileteid). Hiljem mõistsin, et hotelli administraator oli omaalgatuslikult mulle korraliku dünamo teinud, kuna tuuri tegelik hind oleks pidanud olema 100 - 110 naela ümber, kuna sõidukilomeetreid tuli vaid paarikümne kilomeetri kanti. Tegelikult soovitan teistel nende orgude külastamiseks laenutada vaid jalgratas, siis saaks hakkama 7 naelaga, lisaks templi ja jõepraami piletite kulu.

Järgmine scam läks õnneks, kuna olin ise tähelepanelik. Assuani ringi lonkides, sattusin äärelinnas tänavale kus 11-12 kehva riietusega poiss, koos sõbraga, palusid mul euro müntide vahetamist, kuna pangad münte vastu ei võta. Kuna oli tegu vaesega, siis tulin nende soovile vastu ja olin valmis 6 eurot naelade vastu vahetama. Pärast mõningat arvutamist leidsin, et see peaks olema 30 naela ümber. Pakkusin poisile kuute 5 naelase nominaaliga rahatähte, mis poiss ka vastu võttis, siis aga märkasin, et poisid on kuidagi rahulolematud ja tehingust mitte väga vaimustuses. Küsisin Ok, OK, aga nemad hakkasid seletama, et see ei ole hea raha, et tule anda mingi 20 naelane "people money" ja "people money". Kuna mina nende probleemist aru ei saanud, siis andsin neile mündid tagasi ja sain ka oma kokkukeeratud 5 naelased. Rahatähti üle vaadates märkasin, et 2 neist olid hoopis 50 piastrilised. Kohkusin ka ise ära, et kas tõesti olin ise vähem raha andnud, aga kuna olin 99,9% kindel, et raha andsin õieti, siis vaatasin järgi, et kus 2 viienaelast on saanud. Märkasin, et poisil oli kogu aeg käes hoitud hieroglüüfidega kaetud pika ja kitsa raamatuhoidja alla peidetud viienaelased kupüürid. Sähh sulle siis noori mustkunstnikke.

Olin üpris pahane, kuna oli ära kasutatud minu heatahtlikkust ja abivalmidust. Teine poiss hakkas esimest sõimama ja taguma, aga see oli silmnähtavalt pigem pettemanööver. Kuna Assuanis tegelevad turistide nöörimisega ja absurdsete hindade kehtestamisega kõik kaupmehed, siis taoline scam tekitas vaid nukrust, et niivõrd väikese summa eest, olid poisid valmis oma nahka turule tooma, kui oleksin neil kratist kinni võtnud ja politseisse tarinud.

Seda kuidas Assuanis kaupmehed veepudeli eest, mis tavaliselt maksab turistidele 1.5 naela (kohalikele 1.25), küsivad 3 naela, pole üldse mõtet rääkida. Isegi munitsipaalomandis oleva jõepraami kasutamisel üritas üks mind nöörida, küsides tagasi tulles piletirahaks 25 piastri asemel 1 naela, kuna see olevat turistidele õige hind. Kõige naljakam oli, et vend ei saanud kuidagi aru, kui ähvardasin politsei kutsuda, turistide seljas elamine on Assuanis ju üldlevinud praktika. Võileiva (ta'amiyya) letist tasumisel ulatasin raha (5 naelase) koha omanikule, kes selle rahumeeli vastu võttis, et võileiva tegija ei paistnud seda tähele panevat, siis küsis ta mult tasuks 1 naela. Kuna mulle oli segane, palju ma siis ikkagi tasuma pean, siis ulatasin ka talle 5 naelase. Tema andis 5 naelase koha omanikule, kes rahumeeli andis raha tagasi vaid selle kupüüri eest. Nähes ära, et ma tegelikku hinda ei teadnud, jättis ta esimese kupüüri rahumeeli endale.

Kõige viimane scam tekitas juba pigem nukrust, kui viha. Eelviimasel päeval oli vaja turule minna, et teha sisseoste. Taksolt maha tulles ilmus kuskilt välja keskmist kasvu tagasihoidlik egiptlane, kes küsis kust ma pärit olen. Vastasin, et "from Finlandia" (Eestit teavad vähesed, nende jaoks on see kõik üks "Russia"). Selgus, et noormees teadis hästi Ungari, ungari keelt ja sedagi, et Soome keel on Ungari keelega lähedane. Pärast mõningast vestlust selgus, et noormees oli abielus olnud ungarlannaga. Rääkisin ka, et mul oli plaanis sisseoste teha, milles ta oli meelsasti nõus mind aitama. Oma usalduse võitmiseks pakkus ta isegi oma raha, kui mul sellest puudu peaks olema, millest ma muidugi keeldusin. Ta soovitas vesipiibu - sheesa ostud teha mitte turistide vaid kohalikul turul. Et noormees tekitas usaldust, siis läksin temaga kaasa. Küsisin, mis sheesade hinnad ka on, et reisijuhi järgi algavat nende hinnad kuskil 30 naela kandist. Ta seletas, et jah, et see olevat nii väiksemate piipude korral, aga suuremad maksvad 90 naela või rohkemgi. Kuskil nurga pealses letis laoti siis mulle 2 sheesat ette, üks suurem ja üks keskmine, mille eest küsiti 225 naela. Pakkusin 150 naela ja pärast mõningat kauplemist, kui kuulsin, et sellega jääb piibumeister vaeseks tõstsin pakkumise 160 naelani. Kui veelgi kaupmees ei paistnud järgi andvat, siis olin valmis juba mõne teise juurde minema kaupa minema. Pärast mõningast kõhklust oldi siis nõus 165 naelaga. Ostsin ka sealt maasikaga immutatud tubakat, mis kauplesin 20 naela pealt maha 15 naela peale. Kuna oli vaja veel ennast tubakaga varustada, siis ostsime ungari araablasega ühest letist õuntega immutatud tubakat, seekord küsisin hinna ise ja kuulsin hinnaks vaid 4 naela. Pärast maksmist hakkas Ungari araablasel järsku kiire, kuna ta sai aru, et minu häirekellad on tööle hakanud ja ta vabandas end sellega, et on vaja mošeesse palvetama minna ning lahkus minust tõtates. Pärast selguski kurb tõsiasi, et sellel hirmkallil turismiturul oli suure heesha alghind 60 naela ümber ja keskmisel 40 naela lähedal. Seega olin kogu abistamise eest tasunud topelthinna.

Tagasi tulles märkasin hotelli seinal taolise triki eest hoiatavat kirja, kus oli öeldud, et kõik taolised abistamised lõpevad topelthinna tasumisega. Ehh kahju, et ma kohe seda kirja kohe ei märganud.

Üldiselt soovitan vastata küsimusele, "Where are you from?" näiteks "from Egypt" või "from Nowhere", sest 50% juhtudel üritatakse ikkagi sind raha välja käima sundida, mitte ei tunta huvi sinu isiku vastu. Küsimusele "What is your name?" soovitan vastata näiteks Mohammoud, kuna see on enamiku nende meeste nimi.

Mäed Siinai poolsaarel	Djoseri astmepüramiid Saqqaras, maailma vanim kiviehitis

Püramiidide ja muuseumide juures on tihti ametiisikud (valvurid) või isehakanud ametiisikud, kes hakkavad sulle näitama seintel olevaid pilte ja seletama lihtlausetega, et see on lill, see on vaarao, see on laev. Need on siis isehakanud giidid. Kui jutt tundub tõesti huvitav olevat, siis soovitan taolise ekskursiooni eest tasuda 1-2 naela. Kui "giid" juhtub seepeale rohkem nõudma, siis võib ta lihtsalt pikalt saata. Ise jalutasin taoliste isehakanud "egüptoloogide" juurest lihtsalt rahumeeli minema ega hakanud nende jura kuulama. Ka muuseumivalvuritele on kombeks bakshees't anda, kui ta ainult sinu pärast peab väravaid avama ja valgust näitama. 1 - 1,5 naela on sellisel juhul täiesti piisav summa.

Tervis
Üldiselt midagi erilist ette ei tohiks tulla. Kõhuhädade vältimiseks tuleks süüa võimalikult vähem liha, kuna Egiptuses ringleb rohkesti kärbseid, kes toituvad maas lebavast prahist ja jäätmetest. Ka puuviljalettidel müüdaval viinamarjakobaratel lendleb tohutul hulgal kärbseid. Moskiitohammustuste vältimisega kaasnevad ainult ebameeldivad kupud, mille vältimiseks tuleks kasutada sääsetõrjevahendit. Malaariat pidavat esinema ainult Al Fayoumi oaasis. Ainuke probleem endal tekkis mõnel palaval ja tuuletul päeval Kairos, kus liiklusummikutest üles kerkiv sudu võttis vägisi kurku kraapima.

Dahab kaldapealne	Püha Katariina klooster

Film ja kirjandus
Kui vanaaja Egiptusest on ohtralt ajaloolist kirjandust, siis tänapäeva Egiptusest häid raamatuid ei oskagi eriti pakkuda. Aga näiteks film ja raamat "Inglise patsient" on osaliselt tõsielule tuginev. Noh Pratchetil on ka mõni Kettamaailma raamat ajendatud püramiididest ja Egiptuse olust, need on üsna muhedad lugeda. Muidugi on igatsugu esoteerilise sugemega raamatuid, mis pajatavad sellest, kuidas püramiidid tulnukate poolt rajati, aga neid väga tõsiselt ei maksa võtta. Väga põhjalik oli ETV-s näidatud prantsuse sari arheoloogidest ja egüptoloogidest, lisaks väga põhjalik ülevaade egiptuse templitest ja muististest. Muidugi on parim egiptuse müüti kergitav film "Muumia I ja II", aga see film kuulub selgelt actionfantaasia valdkonda.

Lingid
"Püramiidide kohta loe M. Vilderseni referaadist
Egiptuses resideeruva T.Mikkori kogemused