Üldist
Üldiselt kehtib Egiptuse kohta nende endi vanasõna (vaba tõlge)
Kes soovib seilata mööda Niiluse mere voogusid, sel peavad purjed olema kootud
kannatlikkusest.
Endal seda kannatlikkust iga kord ei jätkunud ja mõnelgi juhul oli tuju päris kehva,
kui olin saanud järjekordse õnnestunud tünga osaliseks. Igal juhul tundsin ennast nii
mõnigi kord, kui miski sinimustavalgekirju lüpsilehmana, keda araablastel on
järjekordselt õnnestunud edukalt piima (raha) andma sundida. Üldiselt soovitan Egiptusse siiski
reisida mingi grupireisiga, kui omal käe peal minna.
Närvikulu tuleb tunduvalt väiksem ja reisikulu ei
tohiks kah oluliselt suurem tulla, kui omal käel koha peal ekskursioone ostes.
Peab märkima, et turismimaana on Egiptus liigselt üles haibitud. Need suured ja salapärased
templid ja hauakambrid
ei ole siiski seda vaeva ja raha väärt, mis ajakirjandus neid kirjeldades on üles haipinud.
Kui Giza püramiidid kõrvale jätta, siis pigem
kuulub Egiptus vendade Grimmide muinasjutu "Kuningas on alasti" valdkonda.
Külastuseks piisab täiesti kolmest nädalast. Sellise ajavahemiku korral näeb praktiliselt
kogu Egiptuse ära. Vaid siis, kui soovitakse pikemalt sukeldumisega tegeleda on mõttekam pikem
periood varuda. Ühe kuulise külastuse korral on mõttekas külastada ka Iisraeli (Jeruusalemma) või
Jordaaniat (Petra).
Ajavöönd peaks Eestiga sama olema.
Viisa
Viisa saab lennujaamast 15USD eest, aga viisamarkide kleepimiseks oleks hea kasutada liimipulka,
muidu võivad need passilehtedelt kaduma minna (lahja liimi tõttu markide tagaküljel).
Loodus
Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal
laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle
liivakivikõrb, mis tekitab parajat ängi. Kairost ülesvoolu on Niiluse
org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega.
Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa
mõnevõrra laiem. Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka
mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egiptuse
ühisprojekt. Niiluse org ja oaasid on täidetud rohetavate põldudega, mida ilmestavad kõikjal
põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad datlipalmid. Samas on Niiluse jõe orus
sellist haljendavat maastikku suhteliselt vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni,
tingituna suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse
elanikkonnast.
Endal tekkis pärast Sahara kõrbest läbisõitmist
suur hirm õlut täis külmkapist kaugemale kui 5 m mitte minna. Siinai poolsaar ja Punase mere
ranniku lähedal on ka 2 km kõrguseid mägesid, aga ka need janunevad nagu kogu maagi vihma ja
niiskuse järgi.
Linnad
Kairo oma 18 milj elanikuga üks maailma saastatuima õhuga tänavatevõrguga linnu maailmas.
Tipptunnil liiklusummikutes viibides on õhk nii paks ja vingune, et võtab koheselt kurku
kraapima. Samas teine suurlinn Alexandria on rajatud pikki Vahemere kallast ja seal puhub pehme
meretuul. Ülejäänud uued linnad on üldjuhul inetud, üldiselt betoonpostide vahele laotud
tellistest kastmajadega araablaste asualad, mille tänavad on parajalt räpased. Kõige
hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse,
mistõttu pikki kanaleid kulgevaid tänavaid sõites on üsna ebameeldiv kogemus.
|
|
|
|
Inimesed
Neis kohtades kus turiste vähe liigub tõeliselt sõbralikud ja abivalmid, samas kohtades
kus turiste bussihordide kaupa liigub nagu Luxor ja Assuan, tõeliselt vastikult tüütud,
kelle elumõte näib olevat ainult turistidele oma kauba pakkumisega võimalikult kiirelt
rikastuda. Eriti kurb on, et näiteks Assuanis vaatavad ka lapsed turistidele, kui
miskitele kingitusi jagavatele näärivanadele, kes muudkui raha ja pastakaid
jagavad. "Give me a pen" näib olevat üks esimesi asju, mida lapsed Assuanis inglise
keeles selgeks õpivad.
Sügavalt liigutav on, kui kuskil turistidest kõrvalises kohas jalutad pärast
päikeseloojangut ramadani perioodil mööda tänavat ja sind sisse kutsutakse osa
saama nende pühast ramadani õhtusöögist, samas teeb hinge sügavalt täis, kui ära
kasutatakse sinu usaldust inimeste vastu. Üldiselt on araablast müügitehingutes
usaldada sulaselge lollus ja araablaste poolt pakutud abi mingi shopping'u korral
tähendab tegelikult topelthinna tasumist. Ja niipalju, kui oli Assuanis kõõrd- ja
ühesilmseid, pole ma kuskil kohanud. Samas oli väga liigutav, kui ramadani esimese
päeva õhtul bussijuht kolmele bussis viibinud turistile igale ramadani eineks mõned
datlid andis, kuna keegi meist vist polnud kogu pika reisi keskel söönud ega joonud,
kuna ei tahtnud rikkuda nende paastu omapoolse toidulõhnadega.
Üldiselt viskavad alamjooksu egiptlased nalja ülemjooksu egiptlaste kohta ja räägivad neist
rohkeid anekdoote, kuna ülemjooksu egiptlased on märksa tumedama nahaga ja nende keskel
kohtab neegreid märksa enam, kui näiteks Kairos. Endale oli ka suureks üllatuseks,
et Kairos on neegreid vähem, kui Helsingis või Stockholmis, enamus elanikke
oli üsna heleda nahavärviga tüüpilised araablased. Kuigi Sahara kõrbes ja Siinai poolsaarel oli
omal ajal liikvel mitmeid beduiinide ja berberite suguharusid,
siis praeguseks on enamus neist paigale jäänud ja
endine nomaadlik eluviis on tänapäeval üpris haruldane nähe. Assuanis ja selle lähikonnas võib
tutvuda ka nuubialaste kultuuriga (tugeva Sudaani sugemetega),
mis on tublisti kannatada saanud, pärast nuubialaste sunnitud
ümberasustamist Assuani paisu ehitamise käigus vee alla jäänud Niiluse oru alalt.
|
|
|
|
Tavad ja kombed
Ega suurt midagi erilist pole. Ikka mosheedesse minekul jalatsid ära. Shortsid on
naistele out ja väljaspool kuurorte bikiinide väel ennast näidata võib ka väga teravaid
reaktsioone esile kutsuda. Kuigi abielueelne seks ja muud kõrvalhüpped on araabia kultuuris
naisterahva jaoks täiesti out nähtus, siis endas tekitas ikkagi parajat hämmastust
noorte neidude suur flirtimisaktiivsus. See võttis küll kukalt sügama.
Pühapäeva eest on neil reede.
Mõned väljendid
salam - lühike tervitusvorm
salam aleikum - olgu rahu sinuga (pikem tervitus)
aleikum as salam - vastus tervitus
sabah al-kher - tere hommikust
saba al-nur - vastus hommikutervitusele
shukran - tänan
Religioon
Suur osa elanikest on moslemid, samas on märkimisväärselt palju kristlikke kopti
kirikuid. Ka kreeka õigeusu templid ja kloostrid (Püha Katariina klooster) on mõnevõrra levinud.
Et Piibli järgi oli Jeesuse perekond viibinud Egiptuses maapaos, siis leidub üpris palju paiku,
mida usklikud on Jeesuse perekonnaga seostanud. Kopti kirik väidab erinevalt muust kristlusest,
et Jeesus oli vaid jumalikku päritolu, samas, kui meile omane kristlus tunnistab
nii jumalikku, kui ka inimlikku päritolu (teoloogid võivad muidugi seda märksa põhjalikumalt
seletada).
Poole viiest ärgata esimese Alla'u akbar peale pole kõige halvem, samas
bussis sõites kuulata tundide viisi kassetilt tulevaid koraanipalvusi, islami ja
poliitika teemalisi jutlusi, võib pikapeale üsna ära tüüdata.
Transport
Kairos tõeliselt hull, kusjuures autod liiguvad mööda tavainimesele tõeliselt
arusaamatut trajektoori mööda. Õnneks on enamus tänavaid ühesuunalised, mis teeb
tänava ületamise lihtsamaks, kuid sellest hoolimata tuleb päkkadele kogu aeg tuld
anda. Mujal Egiptuses on linnavälised maanteed suhteliselt heas korras ja
(bussi)kiirused on neil teedel kogu aeg 100 km/h ümber. Kairos liigeldes on üsna
odavaks sõiduvahendiks takso, peab teadma vaid kohalikke hindu, kuna turistidelt
võidakse nöörida ajuvabalt suuri summasid.
Rongid on mugavad vaid Kairo - Luxor - Assuan ja Kairo - Aleksandria liinil.
Mujal toimub tõeline tohuvabohu, kus rong võib rahumeeli mõnes jaamas tund aega
seista. Peab arvestama, et magamisvagunid on vaid spetsiaalrongil, mis reisib
Kairo - Luxor - Assuan liinil ja mis on üpris kallis lõbu. Nii maksab pilet
taolise sõidu korral 300 naela ümber, teiste rongide puhul jääb pileti hind
samal liinil alla 100 naela. Mujal rongides on kõikjal istmed, milles on üsna
palju ruumi end sirutada, kusjuures esimese ja teise klassi vagunite istmete
vahel eriti suurt erinevust pole. Konditsioneeri korral (air con) võib vagunites
viibimine olla üsna jahe. Arvestama peab ka, et restoranvaguni kelnerid müüvad
turistidele teed, karastusjooke ja muid snäkke tihtilugu tavahinnast kahekordselt
kallimalt. Aga see on Egiptuses tavaline praktika.
Bussisõit on suhteliselt kiire. Arvestama peab vaid, et üsna sageli on bussides
õhukonditsioneerid, mis tihtilugu puhuvad sulle ebameeldivalt külma õhku pähe, mistõttu
tuleks lühikeste särgile kindlasti midagi soojemat lisaks varuda. Samuti on istmed
suhteliselt kitsalt paigutatud, mistõttu pikemal inimesel bussis sõita eriti mugav pole.
Raha ja hinnad
Rahaühikuks on Egiptuse nael, kirjutamise hetkel 1 L.E = 3.5 EEK.
Elu on suhteliselt odav. Päevakulud ilma linnadevahelise sõidu ja muuseumide külastusteta
jäävad üldiselt 100 - 150 eek piiresse.
Soovitavalt ikka reisitshekid, samas mustal turul pakutakse sula dollarite ja eurode eest
pankade kurssidest natuke paremat hinda. Visa Electroniga (deebetkaart) saab kah päris
paljudest ATM-st sularaha võtta, arvestama peab ainult, et teenustasu on 38 eek ümber.
Oluline on teada täpseid hindu. Küsimus näitab kaupmehele, et sind on
võimalik pügada ja tihti saad hoopis kahekordse hinna osaliseks. Samuti ei ole lootust
suuremast rahatähest
saada täpset raha tagasi, kuna see raha, mis sa annad, ongi kauba (teenuse) hinnaks.
Ainuke kaup millel olid hinnad väljas, olid puuviljad, seetõttu on oluline tunda araabia
tähestikus numbreid:
1 on lihtsalt püstkriips
2 on nagu vene keele suur G
3 on 3 pikali aetud ja püstkriips alla
4 on meie 3 peegelpildis
5 on meie 0
6 on nende 2 peegelpildis, meenutab meie seitset
7 on linnuke alla - V
8 on linnuke üles
9 on sama
0 on väike must romb
Võõrastemajad suurlinnades Alexandrias ja Kairos 20-25 naela, mujal Egiptuses
10-15 naela. Hommikusöök Dahabis 5 naela, mujal saaks korraliku kohaliku hommikusöögi
(tee ning toiduks
falafel või fuul ja kohalik leib) paari naelaga kätte. Odavamates turistidele
mõeldud restoranides läks lõunasöök maksma 10-15 naela. Puuviljad
apelsinid, granaadid, banaanid 1-1.5 naela, suurlinnades 2-2.5 naela,
kuurordides veelgi kallim. Jogurtitops (Nestle 125 gr 0.5 kuni 0.75 naela).
Veepudel 1.5 naela (alati tuleb anda täpne summa, muidu küsitakse 2 naela).
Muuseumides piletid enamasti 20 naela. Ühendus (buss ja rong) Kairo ja Alexandria
vahel 20 - 25 naela. Bussiühendus Kairo ja Sharm el Sheikh vahel 55 naela ümber.
Rongisõit Kairost Luxorisse esimeses klassis 67 naela ümber. Paarisajakilomeetrine
bussiühendus kõrbeooaside vahel 15 naela ümber. Taksosõit Kairos umbkaudu 1 km
läks 1 nael.
Internet oli odavamates kohtades 5 naela tund. Üldiselt oli poole tunni ühenduse hinnaks
2 - 4 naela ja ühenduse kvaliteet polnud just mitte kõige kiirem, aga ega nurisemiseks kah
põhjust polnud.
Tudengitele ISIC kaardi omanikele on kõikjal muuseumides ja ühistranspordis tugev
allahindlus, seetõttu on üliõpilastele hinnad veelgi odavamad.
Toit
Tõeliselt vilets, jäädes alla isegi nõukogude armee kulinaaria suursaavutustele. Toidu kehvuse
kompenseerib selle odavus. Traditsiooniline hommikusöök koosneb kohalikust ümmargusest leivast
shammy ja põldoapudrust fuul. Võileib ta'amiyya on leiva sisse pandud
teatud oajahust käkikesed felafel, lisaks tomati kurgisalat ja kartulipüree ning muid
maitseaineid. Levinuim söök on koushari keedetud nuudlid, riis, läätsed, herned, mis on
üle valatud tomatikastmega ja kuhu on võimalik lisada laual olevast kannust
mingit teravat pipra küüslaugukastet. Sinna juurde on võimalik juua ka tavalist kraanivett, aga
üldiselt on laual olevad plekktopsid ühised kõigile seal lauas einetavatele külastajatele,
nii et ettevaatust hügieeniga.
Levinud lõuna on veel riis sheese (shis) kebab või kofta (lihapallikesed).
või riisi asemel ka nuudlid. Üks
väheseid häid sööke, mida sain oli sheese tauuk, ei saanudki aru mis liha see oli
(kalkun äkki). Levinud on ka kanaliha firekh, mis üldiselt on üsna kuiv nagu pärgamendipaber ja
maitsetu. Mingi riisitoit juurviljadega on tihtilugu kuskil õlis või loomarasvas ilma
maitseaineteta lödiks keedetud
tavalised juurviljad, mis tihtilugu on ka üle soolatud ja kui sellise kulinaarse saavutuse eest
sul tavasöögist kahekordne hind sisse kasseritakse, siis teeb see päris pahuraks. Ka kala- ja
kalmaaritoidud on
saadaval, aga need on üldiselt kallid, alates kuskil 20 naelast, keskmiselt 25 naela ümber.
Paljudes turismikohtades pakutakse ka pizza't, aga see on suhteliselt erinev meil
pakutavast, pigem on kohalik pizza selline õhuline lehetaignakook. Väga hea on kookoshelvestega
valmistatud koogid või keeksid. Väga maitsev oli kook fiteer, kus kookoshelvestele lisaks oli puistatud
koogi sisemusse rosinaid ja pähkleid, Ka riisipuding roz bi laban oli igati maitsev
dessert.
Jookidest kõige levinum tee tshai, kusjuures tihtilugu on seegi üks mõru ja kibe lake,
kuna tee valmistamisel kasutatakse pakiteed, mis puistatakse kotikesest klaasi,
nii et tulemuseks on väga kibe ja mõru jook. Kohvikutes saadaval ka kohvi ahwa.
Õlu on kallis, pudel Stellat (selline keskmise maiguga pilsner) on 5 naela
kandis, restoranides 6 naela enam. Alkoholivaba jook maitseb nagu miski linnastel hoitud vesi.
Pudel joogivett maksab 1.5 naela, kusjuures hinda peab teadma, küsimuse korral tuleb maksta 2 naela.
Suurlinnades on ka kraanivesi joogikõlbulik, aga mitte eriti meeldiva maitsega (selline basseini
kloorivesi). Oaasides on kraanivesi päris joodava maitsega. Hea on mahlalettides värskelt pressitud
apelsini või granaatõuna mahl, mis maksab üldiselt 1 L.E klaasitäis, vahest ka 1.5. Eriti soovitan
tähele panna taoliste lettides olevaid puuviljade assortiisid (apelsin, maasikas, pirnid siirupis),
mis hoitakse külmkambris, hinnaks 1 L.E ja tegemist on tõelise delikatessiga.
|
|
|
|
Olme
Egiptus on parajalt räpane, linnakestes lebavad plastikaatkoti lademed ja muu olmeprügi nii väga
häiriv polegi, samas on väga häiriv, kui egiptlased oma prügi lähimasse niisutuskanalisse veavad.
Seetõttu on pikki kanaleid sõit üsnagi ebameeldiv. Enamus avalikke käimlaid on muu maailmale
iseloomulikult kükkasendis asja ajamiseks, samuti peab endal tualettpaber alati kaasas olema.
Mõnes kohas pakub uksel valvur paari tükki paberit, selle eest tuleb alati ka bakseesh't
anda. Lennujaamas näitas üks kümnenaelast rahatähte ja ütles, et see on tavaline bakseesh seal,
aga taolise summa peale tasub ainult muiata.
Teenindus on nagu on. Hotellides OK, samas kuskil raudteejaamas piletit ostes võib müüja rahumeeli
su nina alt minema jalutada või teise teenindajaga sõneleda prügikasti pärast. Meie mõistes
toidupoode pole, on väikesed poekesed, kus müügil vajalikud tangained, karastusjoogid ja
piimatooted. Väljapandud hindadest võid muidugi ainult unistada.
Majutus
Üldiselt on majutus odav. Suurlinnades 70 eek ümber, mujal 35-50 eek. Kuskil katusel magamine
veelgi odavam (5 L.E). Tingituna turistide turvalisuse nõuetest oma käe peal telgi püstipanek
egiptuse politsei poolt äärmiselt mittetervitatav nähe, samas on see võimalik, kui jõutakse
mingi võõrastemajaga kokkuleppele, et nende territooriumil telkida. Tualetid on üldjuhul WC
potiga, mitte idamaised, puhtuse suhtes on väga suuri kõikumisi, aga NSVL koolitusega inimesel ei
tohiks üllatusi ette tulla.
Tarvilik träni
-
päikeseprillid - Egiptuses on väga ere valgus, mis keskpäeval teeb silmade lahti
hoidmise ülimalt raskeks
-
peakate (kübar, rätt, müts) või midagi muud (võimalik osta ka kohapeal
-
päevituse blokeerimiseks kreem (ise ei kasutanud)
-
sääsetõrjevahend (moskiitode hammustused on küll ohutud, aga ebameeldivad kupud näol ja käsivartel
pole just kõige ilusamad)
-
putukahammustuste ja haavadele miskit salvi
-
ujumispüksid (trikoo) ja ujumisprillid (Punases meres on vesi väga soolane)
-
Taskulamp (hauakambrites ja püramiidides võib pildistamiseks vaja minna, kuna
fotografeerimisel on flash keelatud.
-
Väike Euroopa kaart, kus Eesti kah peal on (muidu ei usu ükski politseinik, et selline
riik nagu Eesti üldse eksisteerib. Egiptlastele on kõik üks Venemaa, aga kui öelda, et
Eesti paigutamine Venemaa alla on sama, kui öelda palestiinlasele, et ta tuleb Iisraelist,
siis mõistetakse koheselt meie ja Venemaa erinevust)
-
Kui on soov ära käia Siinai mäel, siis tuleb kindlasti sooje riideid (kampsun), müts, kindad ja
vahetussärk kaasa võtta.
|
|
|
|
Järgmine leht