ESILEHT
AAFRIKA
Egiptuse lipp
EGIPTUS
TRÜKI
Põhifaktid
Kaart (289 kB)
Viisa
Raha
Olme
Transport
Inimesed
Linnad
Loodus
Tegevused
Vaatamisväärsused
Riskid
Tervis
Kirjandus
Lingid
Kommentaarid
KSERAI LOOD

Egiptus (gaal)

Kairo (Giza püramiidid, Egiptuse Muuseum, Islami linnaosad, Heliopolis) - Luxor (Luxori ja Karnaki tempel, vaaraode ja nende kaasade hauakambrid) - Assuan (Philae tempel ja Assuani pais) - Abu Simbel (tempel) - Asjut - Dahla oaas - Must ja Valge kõrb Saharas - Bahariia oaas - Alexandria - Siwa oaas (Liibüa piiri ääres) - Dahab (sukeldujate Meka Punase mere ääres Siinai poolsaarel) - Siinai mägi ja Püha Katariina klooster - Ismailia - Saqqara (püramiidid)

Giza püramiidid Moshee (Sultan Hassan?) Kairos

Üldist
Üldiselt kehtib Egiptuse kohta nende endi vanasõna (vaba tõlge)

Kes soovib seilata mööda Niiluse mere voogusid, sel peavad purjed olema kootud kannatlikkusest.

Endal seda kannatlikkust iga kord ei jätkunud ja mõnelgi juhul oli tuju päris kehva, kui olin saanud järjekordse õnnestunud tünga osaliseks. Igal juhul tundsin ennast nii mõnigi kord, kui miski sinimustavalgekirju lüpsilehmana, keda araablastel on järjekordselt õnnestunud edukalt piima (raha) andma sundida. Üldiselt soovitan Egiptusse siiski reisida mingi grupireisiga, kui omal käe peal minna. Närvikulu tuleb tunduvalt väiksem ja reisikulu ei tohiks kah oluliselt suurem tulla, kui omal käel koha peal ekskursioone ostes. Peab märkima, et turismimaana on Egiptus liigselt üles haibitud. Need suured ja salapärased templid ja hauakambrid ei ole siiski seda vaeva ja raha väärt, mis ajakirjandus neid kirjeldades on üles haipinud. Kui Giza püramiidid kõrvale jätta, siis pigem kuulub Egiptus vendade Grimmide muinasjutu "Kuningas on alasti" valdkonda.

Külastuseks piisab täiesti kolmest nädalast. Sellise ajavahemiku korral näeb praktiliselt kogu Egiptuse ära. Vaid siis, kui soovitakse pikemalt sukeldumisega tegeleda on mõttekam pikem periood varuda. Ühe kuulise külastuse korral on mõttekas külastada ka Iisraeli (Jeruusalemma) või Jordaaniat (Petra).

Ajavöönd peaks Eestiga sama olema.

Viisa
Viisa saab lennujaamast 15USD eest, aga viisamarkide kleepimiseks oleks hea kasutada liimipulka, muidu võivad need passilehtedelt kaduma minna (lahja liimi tõttu markide tagaküljel).

Loodus
Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb, mis tekitab parajat ängi. Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egiptuse ühisprojekt. Niiluse org ja oaasid on täidetud rohetavate põldudega, mida ilmestavad kõikjal põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad datlipalmid. Samas on Niiluse jõe orus sellist haljendavat maastikku suhteliselt vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni, tingituna suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse elanikkonnast.

Endal tekkis pärast Sahara kõrbest läbisõitmist suur hirm õlut täis külmkapist kaugemale kui 5 m mitte minna. Siinai poolsaar ja Punase mere ranniku lähedal on ka 2 km kõrguseid mägesid, aga ka need janunevad nagu kogu maagi vihma ja niiskuse järgi.

Linnad
Kairo oma 18 milj elanikuga üks maailma saastatuima õhuga tänavatevõrguga linnu maailmas. Tipptunnil liiklusummikutes viibides on õhk nii paks ja vingune, et võtab koheselt kurku kraapima. Samas teine suurlinn Alexandria on rajatud pikki Vahemere kallast ja seal puhub pehme meretuul. Ülejäänud uued linnad on üldjuhul inetud, üldiselt betoonpostide vahele laotud tellistest kastmajadega araablaste asualad, mille tänavad on parajalt räpased. Kõige hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse, mistõttu pikki kanaleid kulgevaid tänavaid sõites on üsna ebameeldiv kogemus.

Assuan Luxori tempel

Inimesed
Neis kohtades kus turiste vähe liigub tõeliselt sõbralikud ja abivalmid, samas kohtades kus turiste bussihordide kaupa liigub nagu Luxor ja Assuan, tõeliselt vastikult tüütud, kelle elumõte näib olevat ainult turistidele oma kauba pakkumisega võimalikult kiirelt rikastuda. Eriti kurb on, et näiteks Assuanis vaatavad ka lapsed turistidele, kui miskitele kingitusi jagavatele näärivanadele, kes muudkui raha ja pastakaid jagavad. "Give me a pen" näib olevat üks esimesi asju, mida lapsed Assuanis inglise keeles selgeks õpivad.

Sügavalt liigutav on, kui kuskil turistidest kõrvalises kohas jalutad pärast päikeseloojangut ramadani perioodil mööda tänavat ja sind sisse kutsutakse osa saama nende pühast ramadani õhtusöögist, samas teeb hinge sügavalt täis, kui ära kasutatakse sinu usaldust inimeste vastu. Üldiselt on araablast müügitehingutes usaldada sulaselge lollus ja araablaste poolt pakutud abi mingi shopping'u korral tähendab tegelikult topelthinna tasumist. Ja niipalju, kui oli Assuanis kõõrd- ja ühesilmseid, pole ma kuskil kohanud. Samas oli väga liigutav, kui ramadani esimese päeva õhtul bussijuht kolmele bussis viibinud turistile igale ramadani eineks mõned datlid andis, kuna keegi meist vist polnud kogu pika reisi keskel söönud ega joonud, kuna ei tahtnud rikkuda nende paastu omapoolse toidulõhnadega.

Üldiselt viskavad alamjooksu egiptlased nalja ülemjooksu egiptlaste kohta ja räägivad neist rohkeid anekdoote, kuna ülemjooksu egiptlased on märksa tumedama nahaga ja nende keskel kohtab neegreid märksa enam, kui näiteks Kairos. Endale oli ka suureks üllatuseks, et Kairos on neegreid vähem, kui Helsingis või Stockholmis, enamus elanikke oli üsna heleda nahavärviga tüüpilised araablased. Kuigi Sahara kõrbes ja Siinai poolsaarel oli omal ajal liikvel mitmeid beduiinide ja berberite suguharusid, siis praeguseks on enamus neist paigale jäänud ja endine nomaadlik eluviis on tänapäeval üpris haruldane nähe. Assuanis ja selle lähikonnas võib tutvuda ka nuubialaste kultuuriga (tugeva Sudaani sugemetega), mis on tublisti kannatada saanud, pärast nuubialaste sunnitud ümberasustamist Assuani paisu ehitamise käigus vee alla jäänud Niiluse oru alalt.

Miraazh Nuubia kõrbes Sahara Dahkla lähedal

Tavad ja kombed
Ega suurt midagi erilist pole. Ikka mosheedesse minekul jalatsid ära. Shortsid on naistele out ja väljaspool kuurorte bikiinide väel ennast näidata võib ka väga teravaid reaktsioone esile kutsuda. Kuigi abielueelne seks ja muud kõrvalhüpped on araabia kultuuris naisterahva jaoks täiesti out nähtus, siis endas tekitas ikkagi parajat hämmastust noorte neidude suur flirtimisaktiivsus. See võttis küll kukalt sügama.

Pühapäeva eest on neil reede.

Mõned väljendid
salam - lühike tervitusvorm
salam aleikum - olgu rahu sinuga (pikem tervitus)
aleikum as salam - vastus tervitus
sabah al-kher - tere hommikust
saba al-nur - vastus hommikutervitusele
shukran - tänan

Religioon
Suur osa elanikest on moslemid, samas on märkimisväärselt palju kristlikke kopti kirikuid. Ka kreeka õigeusu templid ja kloostrid (Püha Katariina klooster) on mõnevõrra levinud. Et Piibli järgi oli Jeesuse perekond viibinud Egiptuses maapaos, siis leidub üpris palju paiku, mida usklikud on Jeesuse perekonnaga seostanud. Kopti kirik väidab erinevalt muust kristlusest, et Jeesus oli vaid jumalikku päritolu, samas, kui meile omane kristlus tunnistab nii jumalikku, kui ka inimlikku päritolu (teoloogid võivad muidugi seda märksa põhjalikumalt seletada).

Poole viiest ärgata esimese Alla'u akbar peale pole kõige halvem, samas bussis sõites kuulata tundide viisi kassetilt tulevaid koraanipalvusi, islami ja poliitika teemalisi jutlusi, võib pikapeale üsna ära tüüdata.

Transport
Kairos tõeliselt hull, kusjuures autod liiguvad mööda tavainimesele tõeliselt arusaamatut trajektoori mööda. Õnneks on enamus tänavaid ühesuunalised, mis teeb tänava ületamise lihtsamaks, kuid sellest hoolimata tuleb päkkadele kogu aeg tuld anda. Mujal Egiptuses on linnavälised maanteed suhteliselt heas korras ja (bussi)kiirused on neil teedel kogu aeg 100 km/h ümber. Kairos liigeldes on üsna odavaks sõiduvahendiks takso, peab teadma vaid kohalikke hindu, kuna turistidelt võidakse nöörida ajuvabalt suuri summasid.

Rongid on mugavad vaid Kairo - Luxor - Assuan ja Kairo - Aleksandria liinil. Mujal toimub tõeline tohuvabohu, kus rong võib rahumeeli mõnes jaamas tund aega seista. Peab arvestama, et magamisvagunid on vaid spetsiaalrongil, mis reisib Kairo - Luxor - Assuan liinil ja mis on üpris kallis lõbu. Nii maksab pilet taolise sõidu korral 300 naela ümber, teiste rongide puhul jääb pileti hind samal liinil alla 100 naela. Mujal rongides on kõikjal istmed, milles on üsna palju ruumi end sirutada, kusjuures esimese ja teise klassi vagunite istmete vahel eriti suurt erinevust pole. Konditsioneeri korral (air con) võib vagunites viibimine olla üsna jahe. Arvestama peab ka, et restoranvaguni kelnerid müüvad turistidele teed, karastusjooke ja muid snäkke tihtilugu tavahinnast kahekordselt kallimalt. Aga see on Egiptuses tavaline praktika.

Bussisõit on suhteliselt kiire. Arvestama peab vaid, et üsna sageli on bussides õhukonditsioneerid, mis tihtilugu puhuvad sulle ebameeldivalt külma õhku pähe, mistõttu tuleks lühikeste särgile kindlasti midagi soojemat lisaks varuda. Samuti on istmed suhteliselt kitsalt paigutatud, mistõttu pikemal inimesel bussis sõita eriti mugav pole.

Raha ja hinnad
Rahaühikuks on Egiptuse nael, kirjutamise hetkel 1 L.E = 3.5 EEK. Elu on suhteliselt odav. Päevakulud ilma linnadevahelise sõidu ja muuseumide külastusteta jäävad üldiselt 100 - 150 eek piiresse.

Soovitavalt ikka reisitshekid, samas mustal turul pakutakse sula dollarite ja eurode eest pankade kurssidest natuke paremat hinda. Visa Electroniga (deebetkaart) saab kah päris paljudest ATM-st sularaha võtta, arvestama peab ainult, et teenustasu on 38 eek ümber.

Oluline on teada täpseid hindu. Küsimus näitab kaupmehele, et sind on võimalik pügada ja tihti saad hoopis kahekordse hinna osaliseks. Samuti ei ole lootust suuremast rahatähest saada täpset raha tagasi, kuna see raha, mis sa annad, ongi kauba (teenuse) hinnaks. Ainuke kaup millel olid hinnad väljas, olid puuviljad, seetõttu on oluline tunda araabia tähestikus numbreid:

1 on lihtsalt püstkriips
2 on nagu vene keele suur G
3 on 3 pikali aetud ja püstkriips alla
4 on meie 3 peegelpildis
5 on meie 0
6 on nende 2 peegelpildis, meenutab meie seitset
7 on linnuke alla - V
8 on linnuke üles
9 on sama
0 on väike must romb

Võõrastemajad suurlinnades Alexandrias ja Kairos 20-25 naela, mujal Egiptuses 10-15 naela. Hommikusöök Dahabis 5 naela, mujal saaks korraliku kohaliku hommikusöögi (tee ning toiduks falafel või fuul ja kohalik leib) paari naelaga kätte. Odavamates turistidele mõeldud restoranides läks lõunasöök maksma 10-15 naela. Puuviljad apelsinid, granaadid, banaanid 1-1.5 naela, suurlinnades 2-2.5 naela, kuurordides veelgi kallim. Jogurtitops (Nestle 125 gr 0.5 kuni 0.75 naela). Veepudel 1.5 naela (alati tuleb anda täpne summa, muidu küsitakse 2 naela).

Sfinks ja Cheopsi püramiid Valge kõrb (bussiaknast)

Muuseumides piletid enamasti 20 naela. Ühendus (buss ja rong) Kairo ja Alexandria vahel 20 - 25 naela. Bussiühendus Kairo ja Sharm el Sheikh vahel 55 naela ümber. Rongisõit Kairost Luxorisse esimeses klassis 67 naela ümber. Paarisajakilomeetrine bussiühendus kõrbeooaside vahel 15 naela ümber. Taksosõit Kairos umbkaudu 1 km läks 1 nael.

Internet oli odavamates kohtades 5 naela tund. Üldiselt oli poole tunni ühenduse hinnaks 2 - 4 naela ja ühenduse kvaliteet polnud just mitte kõige kiirem, aga ega nurisemiseks kah põhjust polnud.

Tudengitele ISIC kaardi omanikele on kõikjal muuseumides ja ühistranspordis tugev allahindlus, seetõttu on üliõpilastele hinnad veelgi odavamad.

Toit
Tõeliselt vilets, jäädes alla isegi nõukogude armee kulinaaria suursaavutustele. Toidu kehvuse kompenseerib selle odavus. Traditsiooniline hommikusöök koosneb kohalikust ümmargusest leivast shammy ja põldoapudrust fuul. Võileib ta'amiyya on leiva sisse pandud teatud oajahust käkikesed felafel, lisaks tomati kurgisalat ja kartulipüree ning muid maitseaineid. Levinuim söök on koushari keedetud nuudlid, riis, läätsed, herned, mis on üle valatud tomatikastmega ja kuhu on võimalik lisada laual olevast kannust mingit teravat pipra küüslaugukastet. Sinna juurde on võimalik juua ka tavalist kraanivett, aga üldiselt on laual olevad plekktopsid ühised kõigile seal lauas einetavatele külastajatele, nii et ettevaatust hügieeniga.

Levinud lõuna on veel riis sheese (shis) kebab või kofta (lihapallikesed). või riisi asemel ka nuudlid. Üks väheseid häid sööke, mida sain oli sheese tauuk, ei saanudki aru mis liha see oli (kalkun äkki). Levinud on ka kanaliha firekh, mis üldiselt on üsna kuiv nagu pärgamendipaber ja maitsetu. Mingi riisitoit juurviljadega on tihtilugu kuskil õlis või loomarasvas ilma maitseaineteta lödiks keedetud tavalised juurviljad, mis tihtilugu on ka üle soolatud ja kui sellise kulinaarse saavutuse eest sul tavasöögist kahekordne hind sisse kasseritakse, siis teeb see päris pahuraks. Ka kala- ja kalmaaritoidud on saadaval, aga need on üldiselt kallid, alates kuskil 20 naelast, keskmiselt 25 naela ümber.

Paljudes turismikohtades pakutakse ka pizza't, aga see on suhteliselt erinev meil pakutavast, pigem on kohalik pizza selline õhuline lehetaignakook. Väga hea on kookoshelvestega valmistatud koogid või keeksid. Väga maitsev oli kook fiteer, kus kookoshelvestele lisaks oli puistatud koogi sisemusse rosinaid ja pähkleid, Ka riisipuding roz bi laban oli igati maitsev dessert.

Jookidest kõige levinum tee tshai, kusjuures tihtilugu on seegi üks mõru ja kibe lake, kuna tee valmistamisel kasutatakse pakiteed, mis puistatakse kotikesest klaasi, nii et tulemuseks on väga kibe ja mõru jook. Kohvikutes saadaval ka kohvi ahwa. Õlu on kallis, pudel Stellat (selline keskmise maiguga pilsner) on 5 naela kandis, restoranides 6 naela enam. Alkoholivaba jook maitseb nagu miski linnastel hoitud vesi. Pudel joogivett maksab 1.5 naela, kusjuures hinda peab teadma, küsimuse korral tuleb maksta 2 naela. Suurlinnades on ka kraanivesi joogikõlbulik, aga mitte eriti meeldiva maitsega (selline basseini kloorivesi). Oaasides on kraanivesi päris joodava maitsega. Hea on mahlalettides värskelt pressitud apelsini või granaatõuna mahl, mis maksab üldiselt 1 L.E klaasitäis, vahest ka 1.5. Eriti soovitan tähele panna taoliste lettides olevaid puuviljade assortiisid (apelsin, maasikas, pirnid siirupis), mis hoitakse külmkambris, hinnaks 1 L.E ja tegemist on tõelise delikatessiga.

Vaade Siwa vihmast uhutud vanalinnale Siwa oaas

Olme
Egiptus on parajalt räpane, linnakestes lebavad plastikaatkoti lademed ja muu olmeprügi nii väga häiriv polegi, samas on väga häiriv, kui egiptlased oma prügi lähimasse niisutuskanalisse veavad. Seetõttu on pikki kanaleid sõit üsnagi ebameeldiv. Enamus avalikke käimlaid on muu maailmale iseloomulikult kükkasendis asja ajamiseks, samuti peab endal tualettpaber alati kaasas olema. Mõnes kohas pakub uksel valvur paari tükki paberit, selle eest tuleb alati ka bakseesh't anda. Lennujaamas näitas üks kümnenaelast rahatähte ja ütles, et see on tavaline bakseesh seal, aga taolise summa peale tasub ainult muiata.

Teenindus on nagu on. Hotellides OK, samas kuskil raudteejaamas piletit ostes võib müüja rahumeeli su nina alt minema jalutada või teise teenindajaga sõneleda prügikasti pärast. Meie mõistes toidupoode pole, on väikesed poekesed, kus müügil vajalikud tangained, karastusjoogid ja piimatooted. Väljapandud hindadest võid muidugi ainult unistada.

Majutus
Üldiselt on majutus odav. Suurlinnades 70 eek ümber, mujal 35-50 eek. Kuskil katusel magamine veelgi odavam (5 L.E). Tingituna turistide turvalisuse nõuetest oma käe peal telgi püstipanek egiptuse politsei poolt äärmiselt mittetervitatav nähe, samas on see võimalik, kui jõutakse mingi võõrastemajaga kokkuleppele, et nende territooriumil telkida. Tualetid on üldjuhul WC potiga, mitte idamaised, puhtuse suhtes on väga suuri kõikumisi, aga NSVL koolitusega inimesel ei tohiks üllatusi ette tulla.

Esimene ramadani õhtu, päikeseloojang Philae tempel Assuani lähedal

Tarvilik träni

  • päikeseprillid - Egiptuses on väga ere valgus, mis keskpäeval teeb silmade lahti hoidmise ülimalt raskeks
  • peakate (kübar, rätt, müts) või midagi muud (võimalik osta ka kohapeal
  • päevituse blokeerimiseks kreem (ise ei kasutanud)
  • sääsetõrjevahend (moskiitode hammustused on küll ohutud, aga ebameeldivad kupud näol ja käsivartel pole just kõige ilusamad)
  • putukahammustuste ja haavadele miskit salvi
  • ujumispüksid (trikoo) ja ujumisprillid (Punases meres on vesi väga soolane)
  • Taskulamp (hauakambrites ja püramiidides võib pildistamiseks vaja minna, kuna fotografeerimisel on flash keelatud.
  • Väike Euroopa kaart, kus Eesti kah peal on (muidu ei usu ükski politseinik, et selline riik nagu Eesti üldse eksisteerib. Egiptlastele on kõik üks Venemaa, aga kui öelda, et Eesti paigutamine Venemaa alla on sama, kui öelda palestiinlasele, et ta tuleb Iisraelist, siis mõistetakse koheselt meie ja Venemaa erinevust)
  • Kui on soov ära käia Siinai mäel, siis tuleb kindlasti sooje riideid (kampsun), müts, kindad ja vahetussärk kaasa võtta.

Vaated Siinai mäe otsast

Järgmine leht