![]() |
![]() |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
![]() |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Reis Marokosse (gaal märts1999)Agadir - Marrakesh - Imlil (Kõrg Atlas) - Essaouira - Tarroudant - Tafraoute - Inezgane
Üldinfo Maroko on ringikolamiseks suhteliselt mõnus maa, palmi all lesimiseks ta eriti ei sobi, kuna tegu on poolkõrbega, seega kliima on suhteliselt kuiv ja taimestik äärmiselt hõre. Parim aeg külastamiseks on oktoobrist aprillini, samas ei ole kõrg-Atlase jaoks talv sobiv periood. Kui plaanitakse Atlase külastamist, siis ka mai ning september on igati sobivad kuud. Ka Ramadani periood ei ole reisimeks kõige mugavam, kui osad kohvikud ja söögikohad on päevasel ajal suletud. Ajavahe Eestiga on kaks tundi.
Viisad
Raha Muidugi on kuulus Maroko käsitöö: nii puust valmistatud skulptuurid ja mööbel, kui ka vaibad. Nende ostmisel tasuks enne kauplemisele asumist veidi ringi vaadata, samuti tuleb eelnevalt omandada mõningad põhilised kauplemistõed.
Inimesed
Tavad ja kombed Olulisem tava, millega kokku puututakse on kaubitsemine ja siin tuleb endas arendada tõelist näitlemis- ja veenmisoskust, sest turul kaubitsemine on kohalikele ka suure meelelahutuse eest. Seega on soovitav kallimad ostud lükata hilisemaks, kui juba ka endal kauplemis- ja tingimisoskus on tekkinud. Samuti on soovitav jalanõud jalast võtta, kui satute kellegi koju, kus põrandal on vaibad. Meeldiv on marokolaste komme külalistele teed pakkuda ja selle juures vestlust arendada. Tabu on kritiseerida kuninglikku perekonda. Ebasünnis on ka kritiseerida islamit, ka Iisraeli, Palestiina ja Lääne-Saharat puudutavaid teemasid on parem mitte käsitleda. Islami tõttu on alkohol saadaval vähestes kohtades (põhiliselt) lääne turistide jaoks mõeldud hotellides). Samuti on üksikuna reisivad naisterahvad vaadeldavad, kui kergesti kättesaadavad, seetõttu ei ole üksikutel naistel eriti mugav islamiriikides ringi liikuda. Tüüpiline on marokolaste tervitus Ça - va? (prantsuse keelne lühend väljendist Comment allez-vous) ehk siis maakeeli kuidas käbarad käivad. Vastus on Bien, merci - tänan hästi.
Öömaja Üldiselt paiknevad odavamad võõrastemajad kunagistes araabia linnaosades - Mediinades, kusjuures on tegu enamasti väga kauni sisearhitektuuriga hoonetega. Üldiselt on seal tualetid ja dushiruumid üldkasutuses, aga siiski igati viisakad.
Toit Traditsiooniline jook on berberi viski ehk siis münditee, roheline tee piparmündipuhma ja ohtra suhkruga. Kohvi on prantsuse stiilis kas must kohv - café noir või siis piimaga café au lait . Lisaks lennukile on Marokosse võimalik saada ka meritsi (Tangieri) nii Gibraltarist, kui ka Hispaaniast (Málaga, Tarifa, Algeciras). Eestist toimusid 90-ndate aastate lõpus Marokosse tsharterlennud, praegu saab SAS-iga ligikaudu 6-7.5 tuhande krooni eest lennata Hispaaniasse (Madriid, Barcelona, Malaga) või Portugali (Lissaboni). Casablancasse on lend Lufthansal. Hispaania väärib kindlasti ka iseseisvat külastust, kuid võimalus ühtlasi ka Marokos ära käia tasub kaalumist. Selleks tuleb sõita (bussiga) Gibraltari väina ääres asuvasse Algecirase nimelisse sadamalinna ning sealt ühega arvukatest praamidest või kiirlaevadest Tangieri (ca 400 krooni üks ots). Vajalik on viisa (mis saadakse Helsingist, hind koos turismifirma teenustasuga 500-1000 krooni). Tangieri peetakse esmasaabujale tüütuks ja väsitavaks linnaks, kust peaks kiiresti lõunapoole edasi sõitma. Matku saab hõlpsasti korraldada Marrakeshis, mida peetakse niikuinii Maroko atraktiivseimaks linnaks. Kogu mitmenädalane reis Hispaaniasse ja Marokosse maksab suurusjärgus 12-20 tuhat krooni (sõltuvalt kestvusest ja reisil kasutatavatest mugavustest), Põhja-Maroko suuremaid linnu ning ka veel Marrakeshi ühendab raudtee, mis on mugavaim viis suuremate linnade vahel reisimiseks.
Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub väga korralike bussidega, maapiirkondades vähe viletsamate, aga ikkagi
täiesti mugavate bussidega. Usaldusväärseim bussifirma on CTM.
Lähimate linnade ja külade vahel tiirutavad ka ühistaksod - mersud (grands taxis),
kus autosse läheb 6 inimest ja tariif on alati fikseeritud.
Loodus
Tegevused ja vaatamisväärsused
Enim populaarsed on järgnevad Ülo poolt kirjeldatavad matkad: Mägimatkad Toubkal'i mäetipule (4167 m) või Mgouni matk. Maroko territooriumil asuv Atlase mäestik on keskmiselt populaarne matkapiirkond. Populaarsus põhineb asjaolul, et paljud seljakotirändurid, kes Marokos pikemat aega viibivad, satuvad nii või teisiti ka Atlase mäestiku aladele. Kuna need mäed ei ole tehnilises ja varustuse mõttes kuigi paljunõudvad (näiteks peaaegu puuduvad liustikud), siis on lühemat sorti matk enamikele jõukohane. Punasetoonilised mäed, kanjonid ja värvikas külaelu pakub head vaheldust tolmustele ja lärmakatele linnadele ning tõus paarituhande meetri kõrgusele päästab suvisest kuumusest (kui külastada riiki suvel). Suvel läheb 3000-4000 meetri kõrgusel siiski ka vaja mõningaid sooje riietusesemeid, sest öösel võib temperatuur nulliligi langeda. Talvel ei ole Toubkali otsa ronimine kuigi hõlbus. Populaarseim matkapiirkond on Marrakeshist vähem kui saja kilomeetri kaugusel lõunas asuv Jebel Toubkali massiiv. Vaid 2-3 päevaga on alpivarustust omamata võimalik tõusta Põhja Aafrika kõrgeima mäe otsa. Tõsi, tõus on kiirustades füüsilises mõttes üsna ränk ja tipu läheduses võib tabada ka mägihaigushoog, sest enne Toubkali aklimatiseerumisele enamasti ei mõelda. Toubkali alla saamisel on odavaim moodus sõita liinibussiga Asnisse (1165 m), mis võtab aega umbes 2 tundi. Asnist võib saada veoauto või taksoga Imlili (veel üks tund sõitu), kust 1740 meetri (teistel andmetel 1900 m) kõrguselt algabki matk. Võimalik on öö mööda saata Imlilis ja hakata varahommikul Toubkali (Neltneri) hüti suunas astuma. Kui Marrakeshist varahommikul takso võtta, siis on võimalik ennelõunal Imlili jõuda ja samal õhtul 5-6 käigutunni kaugusel asuvasse mägimajakesse matkata. (MM: aga seda soovitan teha ainult väga heas füüsilises konditsioonis olevatele mägimatkajatele, endal võttis tõus terve päeva ja enne hütti tuli ka nõrkusehoog peale). Hüti kõrgus on 3207 meetrit, seega on see füüsilises mõttes küllaltki väsitav tõus. Järgmisel varahommikul saab hütist 6-8 tunni jooksul tipus ära käia ning kolmas päev oleks laskumiseks. Treenitud matkajad jõuaksid tipupäeva õhtul Imlili tagasi, selline päev sisaldaks ühe vertikaalse kilomeetri tõusu ja 2.3 kilomeetrit laskumist! Teisalt võiks hoopis kaaluda Toubkali ümbruses päeva-paari võrra pikemat viibimist. Alternatiivina Toubkalile võib valida näiteks Mgouni matka samanimelise 4071 m kõrguse mäemassiivi naabruses. Mgouni retke otspunktideks on Tabanti (ka Agouti) küla põhjapool peaahelikku 1850 m kõrgusel ja El-Kelaa M`Gouna (1500 m) maalilises Dades` orus lõunapool Atlase mäestikku. Matk võtab aega umbes 4 päeva ja ületada tuleb Atlase peaahelik 2910 meetri kõruse Tizi`n Ait Imi või 3050 meetrise Tizi`n Ait Hamedi kuru kaudu. Nagu Toubkalilgi, ei ole telk ilmtingimata vajalik, kuid oma magamiskott võiks olemas olla (suvel piisab õhukesest). Tegelikult ei tee paha ka telkimis- ja söögitegemisvarustuse kaasaskandmine, sest mägihütid ja orgudes pakkutavad külamajutuskohad võivad hooajal hõivatud olla.
Kirjandust matkade kohta:
Riskid Ei maksa ka Rifi ja Ketama mägedes narkootikumide (kif ehk hashish) kullerit mängida. Politseipostid kontrollivad üpris põhjalikult oma sõiduvahenditega piirkonda läbivaid turiste. Erilist kuritegevust ei esine, aga turul käies tasub taskuvaraste eest oma rahakotil ikka silm peal hoida. Samuti tuleks eemale hoida isehakanud giididest ja muidu tüütutest kahtlase kauba pakkujatest. Üldiselt ei ole soovitav naisterahvastel üksinda islamiriikides rännata. Lihtsalt äärmiselt tüütu on pealetükkivaid mehi eemale peletada.
Tervis
Narkootikumidest on hashis ja marihuaana ehk kif (kohalikus kõnepruugis) suhteliselt kergesti kättesaadav,
aga selle omamise eest on võimalik vanglakaristus kuuest kuust kümne aastani. Kui teile pakutakse plastiliini taolist
rohekat ollust, siis on tegemist kanepiseemnetest pressitud kange narkootikumiga.
Kirjandus ja filmid Eesti keeles on ilmunud: Leonora Peetsi "Maroko taeva all", mis on üks parimaid eestlase poolt kirja pandud teisi rahvaid tutvustavaid raamatuid.
Lingid |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
![]() |