Üldinfo
Maroko kuningriiki on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga.
Araablased kutsusid seda riiki enda vaatevinklist vaadatuna al-Maghreb al-Aqsa: kauge maanurk läänes, kus päike loojub.
Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes
üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Valitsevaks usundiks on islam.
Maroko on ringikolamiseks suhteliselt mõnus maa, palmi all lesimiseks ta eriti ei sobi, kuna tegu on poolkõrbega,
seega kliima on suhteliselt kuiv ja taimestik äärmiselt hõre.
Parim aeg külastamiseks on oktoobrist aprillini, samas ei ole kõrg-Atlase jaoks talv sobiv periood.
Kui plaanitakse Atlase külastamist, siis ka mai ning september on igati sobivad kuud.
Ka Ramadani periood ei ole reisimeks kõige mugavam, kui osad kohvikud ja söögikohad on päevasel ajal suletud.
Ajavahe Eestiga on kaks tundi.
Viisad
Alates 1.mai 2004 on Maroko Eesti kodanikele viisavaba.
Raha
Päevakulud suhteliselt madalad (meie tase), arvestama peab, et kuurortpiirkondades on elu kallim.
Vahetusraha asemel on alati kanda kaasas reisitshekke. Kohalik valuuta on dirham.
Muidugi on kuulus Maroko käsitöö: nii puust valmistatud skulptuurid ja mööbel, kui ka vaibad.
Nende ostmisel tasuks enne kauplemisele asumist veidi ringi vaadata, samuti tuleb eelnevalt omandada mõningad
põhilised kauplemistõed.
Inimesed
Kes loodab Marokost neegreid kohata, see peab tublisti vaeva nägema. Põlisrahvas on hoopis iidsetest aegadest pärit heledanahalised
berberid - kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased,
kusjuures kunagine agressiivsus on tasakesi muundunud erakordselt osavaks kauplemisoskuseks.
 |
 |
|
|
Tavad ja kombed
Traditsiooniliselt muhameedlikud. Kes on külastanud mõnda islami riiki, sellel ei tohiks midagi üllatavat ette tulla.
Ikka peab meeles pidama, et idamaades on kõikjal vasak käsi halb (kasutakse tagumiku pühkimiseks)
ja selle kasutamisega peab väga ettevaatlik olema. Isegi raha pole soovitav vasaku käega ulatada, rääkimata teretamisest või
laste peakeste patsutamisest.
Naisterahvastel on väljaspool kuurortpiirkondi shortside kandmine igati välistatud, samuti on katmata õlad ja käsivarred vägagi ebasünnis.
Üldiselt ei ole mosheedesse sissepääs lääne turistidele võimalik, samuti ei vaadata hea pilguga, kui moslemite surnuaedadel jalutate.
Kui kuskil siiski mosheesse satute, siis tuleb jalanõud juba varakult jalast võtta.
Islami seaduste järgi on kombeks teha kerjustele annetusi, seega on kerjustele annetamine igati korrektne.
Ka jootraha jätmine on igati kombekohane.
Olulisem tava, millega kokku puututakse on kaubitsemine ja siin tuleb endas arendada tõelist näitlemis- ja veenmisoskust, sest
turul kaubitsemine on kohalikele ka suure meelelahutuse eest. Seega on soovitav kallimad ostud lükata hilisemaks, kui juba ka
endal kauplemis- ja tingimisoskus on tekkinud.
Samuti on soovitav jalanõud jalast võtta, kui satute kellegi koju, kus põrandal on vaibad.
Meeldiv on marokolaste komme külalistele teed pakkuda ja selle juures vestlust arendada.
Tabu on kritiseerida kuninglikku perekonda. Ebasünnis on ka kritiseerida islamit,
ka Iisraeli, Palestiina ja Lääne-Saharat puudutavaid teemasid on parem mitte käsitleda.
Islami tõttu on alkohol saadaval vähestes kohtades (põhiliselt)
lääne turistide jaoks mõeldud hotellides).
Samuti on üksikuna reisivad naisterahvad vaadeldavad, kui kergesti kättesaadavad, seetõttu ei ole üksikutel naistel eriti mugav
islamiriikides ringi liikuda.
Tüüpiline on marokolaste tervitus Ça - va? (prantsuse keelne lühend väljendist Comment allez-vous)
ehk siis maakeeli kuidas käbarad käivad. Vastus on Bien, merci - tänan hästi.
Öömaja
Odavamates võõrastemajades saab toa 75-150 eek eest, kuurortpiirkondades on mereäärsed hotellid märgatavamalt kallimad.
Essaouiras õnnestus ööbida ühe marokolase poolt väljaüüritud toas. Tegemist oli igati viisaka elamisega.
Kuurortpiirkondades ja suuremates linnades võib ainult tipphooajal: augustis, jõulude või Aïd el-Kebir'i
(ka Aïd el-Adha, Mekasse toimunud moslemite palverännaku hajj'le järgnevad ohverdamispidustused).
ajal tekkida raskusi öömaja leidmisel.
Üldiselt paiknevad odavamad võõrastemajad kunagistes araabia linnaosades - Mediinades, kusjuures on tegu enamasti väga kauni
sisearhitektuuriga hoonetega. Üldiselt on seal tualetid ja dushiruumid üldkasutuses, aga siiski igati viisakad.
Toit
on väga maitsev, kuna tihti on tegu spetsiaalses savinõus ja sütel küpsetatud roogadega - tajine'ga.
Kuulsaim maroko roog on couscous (ka kushkush), suuremat sorti aurutatud mannateradest, juurviljadest ja küpsetatud lihast
väga isuäratava välimusega suuremat sorti kuhjatis.
Hotellides pakutakse enamasti hommikusöögiks prantsuse baguette' (pikad saiad), võid, keedist ja kohvi,
aga see pole ehk kõige tervislikum päeva algus.
Traditsiooniline jook on berberi viski ehk siis münditee, roheline tee piparmündipuhma ja ohtra suhkruga. Kohvi on prantsuse stiilis kas
must kohv - café noir või siis piimaga café au lait .
Transport, teeolud
Lisaks lennukile on Marokosse võimalik saada ka meritsi (Tangieri) nii
Gibraltarist, kui ka Hispaaniast (Málaga, Tarifa, Algeciras).
Eestist toimusid 90-ndate aastate lõpus Marokosse tsharterlennud, praegu saab SAS-iga
ligikaudu 6-7.5 tuhande krooni eest lennata
Hispaaniasse (Madriid, Barcelona, Malaga) või Portugali (Lissaboni).
Casablancasse on lend Lufthansal. Hispaania väärib kindlasti ka iseseisvat
külastust, kuid võimalus ühtlasi ka Marokos ära käia tasub kaalumist. Selleks
tuleb sõita (bussiga) Gibraltari väina ääres asuvasse Algecirase nimelisse sadamalinna ning
sealt ühega arvukatest praamidest või kiirlaevadest Tangieri (ca 400 krooni üks ots).
Vajalik on viisa (mis saadakse Helsingist, hind koos turismifirma teenustasuga
500-1000 krooni). Tangieri peetakse esmasaabujale tüütuks ja väsitavaks linnaks,
kust peaks kiiresti lõunapoole edasi sõitma. Matku saab hõlpsasti korraldada Marrakeshis,
mida peetakse niikuinii Maroko atraktiivseimaks linnaks. Kogu mitmenädalane reis
Hispaaniasse ja Marokosse maksab suurusjärgus 12-20 tuhat krooni (sõltuvalt kestvusest
ja reisil kasutatavatest mugavustest),
Põhja-Maroko suuremaid linnu ning ka veel Marrakeshi ühendab raudtee, mis on mugavaim viis suuremate linnade vahel reisimiseks.
Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub väga korralike bussidega, maapiirkondades vähe viletsamate, aga ikkagi
täiesti mugavate bussidega. Usaldusväärseim bussifirma on CTM.
Lähimate linnade ja külade vahel tiirutavad ka ühistaksod - mersud (grands taxis),
kus autosse läheb 6 inimest ja tariif on alati fikseeritud.
Loodus
Kes Marokosse klassikalist liivakõrbe ja ergavat kõrbepäikest otsima läheb, see peab tublisti vaevad nägema.
Vaid kitsukesel ribal vastu Alzheeriat, Merzouga lähedal on lootust klassikalist suurte liivadüünidega Saharat näha,
mujal on tegu tüüpilise kiviklibulise maastikuga. Vahemereäärne piirkond on suhteliselt roheline ja lopsakas.
Bussisõidul mööda Atlandi ookeani rannikut on võimalik ohtralt ollivisalusid näha. Kohati torkavad silma ka isuäratavate
viljadega tsitruliste istandused.
Tegevused ja vaatamisväärsused
- mägimatkad ja mägironimine Atlases (vajalik enda matkavarustus);
- ainulaadse arhitektuuriga linnad Fès, Marrakesh ja Meknès
- idamaised turud: souq (suuk)
- Dadès Kuristik
- kõrbemaastik (Sahara) Merzouga lähedal
- Tafraoute ja Anti-Atlas
- veesport (purilaud) Essaouiras
Marrakeshi kuulsaim vaatamisväärsus on kirjandusest tuttav legendaarne turuväljak: Djemaa el-Fna, kus igal õhtul esinevad
akrobaadid, muusikud ja maotaltsutajad ning kus kokad pakuvad eri roogi oma väliköökidest ja lettidelt.
Aga artistide pildistamisega lähedalt
peab ettevaatlik olema. Alati käib keegi ringi, kes sellistelt pildistajatelt rasket raha sisse nõuab.
Lähedal oleva kohviku terassilt on mugav kogu möllu jälgida ja huvitavaid persoone pildistada.
Enim populaarsed on järgnevad Ülo poolt kirjeldatavad matkad:
Mägimatkad Toubkal'i mäetipule (4167 m) või Mgouni matk.
Maroko territooriumil asuv Atlase mäestik on keskmiselt populaarne matkapiirkond.
Populaarsus põhineb asjaolul, et paljud seljakotirändurid, kes Marokos pikemat aega viibivad,
satuvad nii või teisiti ka Atlase mäestiku aladele. Kuna need mäed ei ole tehnilises ja
varustuse mõttes kuigi paljunõudvad (näiteks peaaegu puuduvad liustikud), siis on lühemat
sorti matk enamikele jõukohane. Punasetoonilised mäed, kanjonid ja värvikas külaelu pakub
head vaheldust tolmustele ja lärmakatele linnadele ning tõus paarituhande meetri kõrgusele
päästab suvisest kuumusest (kui külastada riiki suvel). Suvel läheb 3000-4000 meetri
kõrgusel siiski ka vaja mõningaid sooje riietusesemeid, sest öösel võib temperatuur
nulliligi langeda. Talvel ei ole Toubkali otsa ronimine kuigi hõlbus.
Populaarseim matkapiirkond on Marrakeshist vähem kui saja kilomeetri kaugusel lõunas
asuv Jebel Toubkali massiiv. Vaid 2-3 päevaga on alpivarustust omamata võimalik tõusta
Põhja Aafrika kõrgeima mäe otsa. Tõsi, tõus on kiirustades füüsilises mõttes üsna ränk
ja tipu läheduses võib tabada ka mägihaigushoog, sest enne Toubkali aklimatiseerumisele
enamasti ei mõelda. Toubkali alla saamisel on odavaim moodus sõita liinibussiga Asnisse
(1165 m), mis võtab aega umbes 2 tundi. Asnist võib saada veoauto või taksoga Imlili
(veel üks tund sõitu), kust 1740 meetri (teistel andmetel 1900 m) kõrguselt algabki
matk. Võimalik on öö mööda saata Imlilis ja hakata varahommikul Toubkali (Neltneri)
hüti suunas astuma.
Kui Marrakeshist varahommikul takso võtta, siis on võimalik ennelõunal
Imlili jõuda ja samal õhtul 5-6 käigutunni kaugusel asuvasse mägimajakesse matkata.
(MM: aga seda soovitan teha ainult väga heas füüsilises konditsioonis olevatele mägimatkajatele,
endal võttis tõus terve päeva ja enne hütti tuli ka nõrkusehoog peale).
Hüti kõrgus on 3207 meetrit, seega on see füüsilises mõttes küllaltki väsitav tõus.
Järgmisel varahommikul saab hütist 6-8 tunni jooksul tipus ära käia ning kolmas päev
oleks laskumiseks. Treenitud matkajad jõuaksid tipupäeva õhtul Imlili tagasi,
selline päev sisaldaks ühe vertikaalse kilomeetri tõusu ja 2.3 kilomeetrit laskumist!
Teisalt võiks hoopis kaaluda Toubkali ümbruses päeva-paari võrra pikemat viibimist.
Alternatiivina Toubkalile võib valida näiteks Mgouni matka samanimelise 4071 m kõrguse
mäemassiivi naabruses. Mgouni retke otspunktideks on Tabanti (ka Agouti) küla põhjapool
peaahelikku 1850 m kõrgusel ja El-Kelaa M`Gouna (1500 m) maalilises Dades` orus
lõunapool Atlase mäestikku. Matk võtab aega umbes 4 päeva ja ületada tuleb Atlase
peaahelik 2910 meetri kõruse Tizi`n Ait Imi või 3050 meetrise Tizi`n Ait Hamedi kuru
kaudu. Nagu Toubkalilgi, ei ole telk ilmtingimata vajalik, kuid oma magamiskott võiks
olemas olla (suvel piisab õhukesest). Tegelikult ei tee paha ka telkimis- ja
söögitegemisvarustuse kaasaskandmine, sest mägihütid ja orgudes pakkutavad külamajutuskohad
võivad hooajal hõivatud olla.
Kirjandust matkade kohta:
Morocco. Lonely Planet (5th edition, 2001). Sisaldab vähe matkakirjeldusi, kuid väga
vajalik Marokos ringiliikumisel. Alternatiivina sobib hästi ka Rough Guide Morocco.
Trekking in the Moroccan Atlas (Trailblazer: http://www.trailblazer-guides.com )
Tobkali tippu ronimise sisaldab Lonely Planeti telesaade (videokassett).
Riskid
Narkootikumide (hashish) tarvitamisega tuleks olla ettevaatlik, kuna pooled diileritest on ka politsei informaatorid.
Et alkoholi joomine pole islami seadustega kooskõlas, siis tuleb pühapäeva hommikuti olla liikluses ettevaatlik,
mõned marokolased võivad veel eelmise päeva hashishi suitsetamisest olla paraja kaifi all.
Ei maksa ka Rifi ja Ketama mägedes narkootikumide (kif ehk hashish) kullerit mängida.
Politseipostid kontrollivad üpris põhjalikult oma
sõiduvahenditega piirkonda läbivaid turiste.
Erilist kuritegevust ei esine, aga turul käies tasub taskuvaraste eest oma rahakotil ikka silm peal hoida.
Samuti tuleks eemale hoida isehakanud giididest ja muidu tüütutest kahtlase kauba pakkujatest.
Üldiselt ei ole soovitav naisterahvastel üksinda islamiriikides rännata. Lihtsalt äärmiselt tüütu
on pealetükkivaid mehi eemale peletada.
Tervis
Ei tohiks suuremaid riske tekkida. Ainult palava Aafrika päikesega tasuks ettevaatlik olla.
Narkootikumidest on hashis ja marihuaana ehk kif (kohalikus kõnepruugis) suhteliselt kergesti kättesaadav,
aga selle omamise eest on võimalik vanglakaristus kuuest kuust kümne aastani. Kui teile pakutakse plastiliini taolist
rohekat ollust, siis on tegemist kanepiseemnetest pressitud kange narkootikumiga.
Kirjandus ja filmid
Vincent'i "Casablanca" H.Bogarti ja I.Bergmanniga peaosas, vaieldamatult maailma filmiklassika.
B.Berolucci "The Sheltering Sky" (Taeva kaitsva varju all), filmitud P.Bowles raamatu järgi.
Eesti keeles on ilmunud:
Leonora Peetsi "Maroko taeva all", mis on üks parimaid eestlase poolt kirja pandud
teisi rahvaid tutvustavaid raamatuid.
Lingid
H. Relve reisilugu ajakirjas "Loodus"
"Seal kus lõpeb Atlas" (Ü. Suursaare artikkel ajakirjas Horisont)
morocco.com
arab.net
Morocco bound
TRÜKI
