ESILEHT
AASIA
Nepaali lipp
NEPAAL
TRÜKI
Põhifaktid
Kaart (350 kb)
Viisa
Raha
Olme
Transport
Inimesed
Linnad
Piirkonnad
Tegevused
Vaatamisväärsused
Riskid
Tervis
Kirjandus
Lingid
Kommentaarid(2)
KSERAI LOOD

Vaatamisväärsusi ja tegevusi Nepaalis:

- Mägimatkad Annapurna, Sagarmatha (Everest, Cho Oyu), Langtang jne piirkondades;
- Lumbini (arvatav Siddhartha Gautama sünnikoht);
- Jooga ja meditatsioon (põhiliselt Kahtmandu orus);
- Kathmandu ja Bhaktapur (oma sajandite vanuse arhitektuuri ja kultuuriga);

Kathmandu Durbar'i väljak (Ahti)

- Rahvuspargid (Bardia, Chitwan) rikkaliku looma- ja linnuriigiga (s.h tiigrid ja ninasarvikud);
- Veematkad (süsta, parve) Sun Kosi jõel.

Ring ümber Annapurna (8091 m) mäemassiivi Himaalajas (Ülo tekst ja pildid)

Chomrong-Annapurna-Hiunchuli (Ahti) Poon hill Dhaulagiri (Ahti)

Annapurna ring ja Everesti baaslaagri trekk on Nepaali ühed kuulsaimad matkad. Mõlemad on suhteliselt pikad (10-20 päeva, sõltuvalt variandist 120-200 km), mõõduka raskusega ning viivad küllalt kõrgele (5400-5600 m). Annapurna ringi otspunktideks on kas Besi Sahar või Baglung/ Naya Pul/ Jomsom. Ringi võib teha mõlemat pidi, kuid populaarsem on alustada Besi Saharist ja teha ring vastupäeva. Kõrgeim/madalaim punkt on 5416 m (Thorung La kuru) / u. 800 m Marsyangdi Khola orus Besi Sahari lähedal

Annapurna on üks neljateistkümnest üle 8 km kõrgustest mägedest. See oli ka esimene kaheksatuhandelistest, mille tippu alpinistid jõudsid (1950.a. prantslased M. Herzog ja L. Lachenal, Herzogi raamat "Annapurna" on on tõlgitud ka eesti keelde). Tänapäevase alpinistliku tõusustatistika järgi on tegemist raske ja väga laviiniohtliku mäega, mille tippu on tõusnud vaid umbes 110-120 inimest (olles selle näitajaga kõige ebapopulaarsem kaheksatuhandeline), iga kahe tipputõusnu kohta on üks hukkunu. Annapurna matka kuulsus on tingitud võimalusest sooritada ahvatlev ja peaaegu igaühele jõukohane ring ümber legendaarse mäemassiivi. Marsruut kulgeb suuremas osas mööda jõeorge, matka esimene pool möödub kuru jaoks kõrguse kogumise tähe all ja matka teine pool laskudes. Umbes samasuguse ringi saaks teha ka ümber Annapurna naabermäe Manaslu (8156 m), kuid see nõuab erilubasid ja kulukat organiseerimist läbi mõne Nepaali trekkingu firma. Annapurna piirkond on Nepaali populaarseim matkapiirkond, kus aastas käib umbes 40 tuhat matkajat (mitte kõik ei tee ringi ümber mäemassiivi, osad piirduvad Poon Hilli või Annapurna Sanctuaryga). Kõige rohkem on trekkereid - umbes 11 000 - oktoobris, järgnevad november (8000), märts (7000), aprill (6000) ja september (4000). Need kuud näitavad ära ka klimatoloogiliselt soodsaimad ajad, kuid teisalt tasub silmas pidada, et tipphooajal võib kohati esineda raskusi lodge`des öömaja saamisega (kuhugi paigutatakse alati, kuid viimastena jõudnute valikud ei ole enam kõige mugavamad). Orgudes on väga palav (30-45 kraadi), kuid Thorung La (5416m) ületamisel tuleb arvestada ööbimisega vähemalt 4400 m kõrgusel, mis nõuab sooja riietust ja magamiskotti -5...-10 kraadi tarvis. Telki, priimust ja toidutagavara pole vaja kaasas kanda.

Maksumus
a) Sihtkohamaale jõudmine: 14-17 tuh eek (lend Katmandusse, viisa piirilt/lennujaamast, kindlustus).
b) Pääs matka algus- ja lõpp-punkti: liini- või rendibussiga Katmandu - Besi Sahar (otse või läbi Pokhara ja Dumre), ja tagasi Katmandusse - kokku u. 100 krooni (kumbki ots võtab aega terve päeva).
c) Kulud matkal: rahvuspargi maks: u. 500 krooni (varem nõutud matkaluba e. trekking permitit hinnaga 5 USD nädala eest pole enam vaja, see-eest kipuvad pidevalt tõusma on rahvuspargi maksud), kulud marsruudil u. 100-200 krooni ööpäevas (söök, öömaja lodgedes). Kuuajalise matkareisi orienteeruv kogumaksumus backpackeri-stiilis reisijale u. 25 000 (kõik kulud), Eestist organiseeritud grupiga u. 30 000, kohapealse trekkingufirma täisteenust kasutades 30 - 40 000 krooni.

Machhapuchare (Ahti)

Matkavariandid
a) Ringmarsruut võimalik teha nii vastupäeva (populaarsem) kui päripäeva. Peamine vahe on Thorung La kuru läbimise päeva raskuses, kuna lodged asuvad kuru eri külgedel erineval kõrgusel.
b) Matk võimalik ära lõpetada orus Balglungi lähedal, või viimastel päevadel teha ligi 2 kilomeetrine täiendav tõus üle Ghorepani/Poon Hilli (lisab matkale 1-2 päeva, kuid pakub häid vaateid).
c) Võimalik lisada aklimatiseerumisradiaale Manangist Tilicho Järve äärde või Gangapurna liustiku otsa juurde enne Thorung La ületamist. d) Võimalik lühendada marsruuti lennates lennukiga lõigu kas Pokhara ja Jomsomi või Pokhara ja Manangi vahel. Lend matka alguses ei ole soovitatav aklimatiseerumisaja lühenemise tõttu, väljalendu ei ole hõlbus organiseerida, sest lennukid on väikesed ning reisid ilmast tugevasti sõltuvad. Lennu maksumus u. 1000 krooni ühe otsa eest.
e) Veel lühemad matkavariandid Annapurna all on Poon Hilli matk (3-5 päeva Pokharast) või Pokhara - Poon Hill - Ghandruk - Landruk - Dhampus - Pokhara (5-7 päeva). Mõlemad kulgevad kõrgusvahemikus 1000-3200 m. Annapurna Sanctuary (Annapurna lõunapoolse baaslaagri) trekk võtab aega 7-14 päeva ja asub kõrgusvahemikus 1000-4100 m.

Terrassid Annapurna lähistel Dhaulagiri

Hinnanguliselt on Annapurna piirkonnas lühemal või pikemal matkal käinud 50-100 eestlast, ringi ümber Annapurna on teinud arvatavasti umbes 30 eestlast.

Kirjandus ja kaardid
Omapead matkaja peaks soetama ühe nimetatud raamatutest:
Bryn Thomas. Trekking in the Annapurna Region (Trailblazer, 3. ed. 1999)
Stan Armington. Trekking in the Nepal Himalaya (Lonely Planet, 8th ed. 2001)
Tony Wheeler, etc. Nepal (Lonely Planet, 5th ed., 2001)
Stephen Bezruchka. Trekking in Nepal (6th ed., 1999)
Annapurna Trekking Map (nn. Schneideri kaart, Nelles Verlag). Värviline ja kõrgusjoontega, ent kallis kaart mõõtkavaga 1cm =1 km ei ole tingimata vajalik hea Trailblazeri või Lonely Planeti olemasolul.

Valik internetilinke:
Annapurna trek
Ahti kodukas

Everesti baaslaager (Ülo tekst ja pildid)

Matkamine maakera kõrgeima mäe jalamile, Mount Everesti baaslaagrisse, võiks olla ühe matka-usku inimese unistuste tipp. On olemas ehk ilusamaid matku või kõrgemana näivaid mägesid, kuid maakera "kolmanda pooluse", Everesti aura on ainulaadne. Mount Everesti (nepali keeles Sagarmatha, hiina keeles Chomolungma) vallutuspüüdluste dramaatikarohke ajalugu on umbes 100 aastat pikk. 2003.a. kevadsuvel möödub aga 50 aastat Hillary-Tenzingi esmatõusust planeedi kõrgeima mäe tippu. Käesoleval juubelihooajal on mäele saabumas rekordarv alpiniste - ja seekord tõenäoliselt ka esimest korda eestlaste ekspeditsioon, millest märtsis, aprillis ja mais veel uudiseid kuulata saame! Eestlasi on Everesti baaslaagri trekil käinud alates (arvatavasti) 1996.aastast praktiliselt igal aastal 1-2 gruppi.

Ngozumpa liustik Cho Oyu all Vaade Dzhomolungmale

Laias laastus võib Everestile (8848 m, viimaste mõõtmiste järgi 8850 m) läheneda kolmest küljest (orust). Esimesed vallutuskatsed 20.sajandi 20ndail aastatel tehti põhja poolt, Tiibetist, baaslaagriga Rongbuki liustiku otsa juures umbes 5100 m. ü.m.p. Pärast Nepali avanemist võõramaalastele 1950ndatel (ja Hiina sulgumise järel) kujunes populaarsemaks just mäe lõunakülg. Baaslaager asub kurikuulsa Khumbu liustiku jäämurru ees umbes 5300 meetri kõrgusel. Kolmas, Kangshungi liustiku kohal kõrguv mäe idakülg on kõige raskem. Seetõttu seda (samuti Tiibetisse jäävat) marsruuti üritatakse väga harva ning ka trekkereid (matkajaid) käib vastavas baaslaagris väga harva - see eeldab organiseeritud ja lubade-sideohvitseriga kinnitatud ekspeditsiooni. Kõige populaarsem, lausa klassika hulka kuuluv matkamarsruut viib niisiis Nepali poolel Lukla pisilennuväljalt Khumbu liustiku suunas. Seda sõltuvalt variandist 1-3 nädalast matka sooritavad igal aastal 10-15 tuhat trekkerit, sellest teekonnast võib muuhulgas lugeda eesti keelde tõlgitud alpinismikirjanduse klassika hulka kuuluvatest raamatutest nagu "Lumetiiger" ja "Hõredasse õhku", pilte on aga nähtud sadades suurepärastes fotoalbumites. Tiibeti-poolsesse baaslaagrisse saab lasta end sõidutada dzhiibiga. Kuigi maastik on seal kõrge (ligi 5 km), on mäed Tiibeti pool laugemad ja ümbrus kõledam. Inimesi, nii kohalikke elanikke kui alpiniste-matkajaid kohtab vähem. On võimalik eriloa ja saatjaga matkata Rongbuki liustiku ümbruses - kui tervis kõrgust kannatab - kuid Nepali poolne Himaalaja on siiski mitmekesisem, odavam ja matkaks sobivam. Edaspidi tulebki juttu peamiselt Nepali matkast.

Aeg
Vaatamata aukartustsisendavale kõrgusele, võib Everesti jalamile matkata peaaegu iga vähemalt keskmises füüsilises konditsioonis olev terve inimene. Varasem matkakogemus ja kõrgustes viibimise kogemus tuleb kindlasti kasuks, kuid vilunud grupijuhi juhendamisel võib selle matka sooritada ka tubli uustulnuk. Siiski tahab matk eelnevat "kodutööd", head aklimatiseerumist ja kainet mõistust. Olulist rolli mängib ka sobiva aastaaja valimine. Nepali Himaalajas ei ole eriti mõistlik matkata suvel, mil suvemussooni tõttu on palju sademeid, taevas on enamasti pilves ning mudastel radadel varitsevad verdimevad kaanid. Talv on 4-5 kilomeetri kõrgusel väga külm, üksikud lumetormid võivad edasiliikumise pikaks ajaks võimatuks muuta. Populaarseim matkaaeg on oktoober-november ning teise hooajana aprill-mai. Alpinistidele sobib paremini just kevad, sest sellel ajal, kui mäele vahelaagreid rajatakse, muutub ilm järjest soojemaks ning otsustav rünnak võetakse ette tavaliselt mai lõpus vahetult enne suvemussooni saabumist. Sügisel, eriti novembris ja detsembri alguses, on ilmad siiski päikeselisemad ja stabiilsemad, kuid juba üsna külmad.

Matkavariandid
Suurem hulk matkajaid alustab ja lõpetab Everesti-matka Lukla lennurajal 2800 m kõrgusel. Maandumisrada on väga lühike, Katmandu ja Lukla vahel lendab hooajal päevas paar kuni kümme pisikest Twin Otteri propellerlennukit või MI-17 helikopterit. Ühe otsa pilet maksab 80-90 USD, erinevatel teenust pakkuvatel firmadel on üldjuhul sarnane hind. Juhul kui aklimatisatsioon eelnevalt olemas oleks, võiks edasi-tagasi käik baaslaagrisse või 5554 meetri (mõnedel andmetel 5545 m) kõrgusele Kala Pattari panoraampunkti võtta aega umbes 10 päeva. Veelgi vähesemaga (4-5 päevaga) saaks hakkama, kui soov on Everest lihtsalt ära näha. Everest paistab (tõsi, umbes 20-25 km kauguselt) sherpamaa "pealinna" Namche Bazaari lähistelt umbes 3700 m kõrgusel. Siiski on igati soovitatav piirkonnas kauem viibida ja mäele lähemale liikuda, sest tegu on kultuuriliselt põneva ja emotsionaalselt suurepärase matakpiirkonnaga, kus igal sammul on midagi uudistada-pildistada.

Aklimatiseerumise puudumisel võiks aega varuda 14-20 päeva. Kuigi horisontaalne kilometraazh Luklast baaslaagrisse ja tagasi on vaid umbes 110 km, nõuab kõrgusevõtt, sage üles-alla käimine ja hõre õhk tunduvalt rohkem aega-vaeva. Alternatiiviks Luklale võib matka alustada ka kaugemalt, Jirist, mis on viimane küla, kuhu saab Katmandust veel bussiga (pilet paarkümmend krooni, 188 km-ne sõit võtab peaaegu terve päeva). Variandi eeliseks on 1500-3500 meetri vahemikus omandatav hea aklimatisatsioon. Matk Jirist Luklani võtab umbes 4-6 lisapäeva, matka lõpuosas Luklast Jirisse minek on võimalik 3-4 päevaga. Sageli kogunevad halbade ilmade korral Luklasse närvilised inimhulgad, kelle ajakava on lõhki, kuid äralennu-broneeringud kehtetuks muutunud. Üheks võimaluseks on jalgsi astuma hakata...

Matka alustamiseks on veel kolmas levinud, kuid mittesoovitatav alguspunkt. See on Namche Bazaari kohal 3800 m kõrgusel asuv Syangboche lennurada. Lennupilet sinna on Luklast reeglina 2 korda kallim, lendavad ühemootorilised Pilatus Porterid, lende on vähem ning äkiline suurtesse kõrgustesse jõudmine võib inimesel problemaatiliselt mõjuda. Seda lennuvarianti kasutavad kas eelneva aklimatisatsiooniga isikud, või raharikkad kuid ajavaesed jaapanlased. Lennuraja lähedal on Jaapanlaste hotellike, kus 2000-3000 krooni/öö maksvatesse numbritubadesse lisahapnikku pressitakse.

Ka matka kõrgpunktiks võib valiku teha mitme variandi hulgast. Esiteks, kas Khumbu liustiku baaslaager (5300-5400 m) või selle lähedal asuv 5554 m kõrgune Kala Pattari mäeke (või mõlemad - kui tervis kannatab). Baaslaagris on huvitav käia juhul kui seal ekspeditsioone viibib. Trekkingu kõrgperioodil - oktoobris-novembris - tõenäoliselt mitte. Baaslaagrist mäetipp ise ei paista, seevastu Kala Pattari Everesti-vaated on klassikalised. Teiseks populaarseks valikuvõimaluseks on Khumbu naaberorg Gokyo, kus Ngozumpa liustiku servas külgmoreenvalli taga paikneb 7 kaunist järve. Gokyo-lähedastelt 5300-5700 m kõruste tipukeste otsast saab analoogiliselt Kala Pattariga Everesti imetleda. Mägi on küll mõnevõrra kaugemal, kuid lisaks Everestile paistavad ka Lhotse (8511 m), Cho Oyu (8210 m) ja Makalu (8475 m). Minu arvates on Gokyo org huvitavam ja kaunim kui Khumbu, ehk isegi kauneim (mäestiku-)koht, kus kunagi viibinud olen. Kui aeg lubab, võib külastada mõlemat orgu, ületades nende vahel asuva 5420 meetri kõrguse Cho La mäekuru, mille raskusastemks hindaks NSVL-i aegse 2A kategooria (enamasti saab köieta-kassideta hakkama).

Lisainfo ja kirjandus
Matka täpsemat päevakava siinkohal ära ei tooda - kõik Everesti matkale suundujad (grupid) võiksid soetada ühe kahest raamatust:
(1) Lonely Planeti "Trekking in Nepal Himalaya"
(2) Trailblazeri "Trekking in the Everest region".
Viimast saab soodsalt osat Katmandust, kus ta hind on ca 3 madalam kui Helsinkist või Stockholmist ostes, Lonely Planeti hinnavahe nii suur ei ole.

Nepalis reisimise hindadest ning reisijuhtide valikust vt. ka sama lehekülje Annapurna-matka kirjeldust. Lisaks sealnimetatud kaardimaterjalile (Schneideri kaardid) on Everesti kohta olemas silmapaistvalt täpne ja ilus kaart, mis ilmus 1987.a. National Geographicu novembrinumbri lisana. Selle kaardi hind järelturul ületab tunduvalt ajakirjanumbri hinda. Muide, käesoleval (juubeli)aastal on ajakirjas jälle ilmumas artikkel ja kaart Everestist.

Eestikeelseid ajakirja-artikleid:
Ü.Suursaar, Everesti lugu ("Horisont", 1997, nr.3)
Ü.Suursaar, Himaalaja paradokse ("Eesti Loodus", 1997, nr.9)
R.Västrik, Lume kodu asub Nepalis ("Loodus", 1999, Aprill).

NB: Eesti 2003.a. Everesti ekspeditsiooni kodulehekülg:  www.everest.ee
Vaata ka uudiste alt Ü. Suursaare lugu ekspeditsioonist.

Ahti pilte Nepaalist

Riskid
Et inimesed on väga sõbralikud ja ausad, siis erilisi riske pole. Mõnikord võivad küll kerjused tüüdata ja mägimatkadel võivad vähe napsitanud sherpad sult ravimeid (medicine, imeusk valge mehe kõikeravivatesse tablettidesse) küsida, aga see on köömes. Ka lapsed võivad komme ja raha kerjata, aga neile andmine õpetab nad veelgi enam kerjama.

Tervis
Muud hullu pole midagi, aga alates kolme ja poole kilomeetri kõrgusel merepinnast vaadake ette, et te mägihaigeks ei jääks. Nohu, hirmsa peavalu ja iivelduse korral üritage võimalikult palju värskes õhus liigelda ja tulge päevaks paariks uuesti allapoole tagasi. Toiduga ei tohiks kah mingeid probleeme tekkida, kuna kõrgemal mägedes hakkavad ka bakterid välja surema. Tasandikul Terai piirkonnas võib vihmaperioodil ka malaariat esineda, erilist vajadust tablettide neelamiseks küll ei ole.

Kindlasti on vajalik reisikindlustus. Sagarmatha piirkonnas on õnnetuse (trauma) korral võimalik saada ka kiiresti abi, kuna päästehelikopterid on vajadusel saadaval. Samuti on Namche Bazaarist paari tunni tee kaugusel päris korralik kohalikele mõeldud haigla.

Prostitutsioon on praktiliselt olematu. Narkootikumidest on hashis (india kanep) suhteliselt kergesti kättesaadav.

Kirjandus
Tenzing, "Lumetiiger" (Tallinn, 1960, sarjast Maailm ja mõnda)
P. Matthiessen'i "Lumeleopard"
J. Krakauer "Hõredasse õhku"
W.Kopacka, "Everest", Ersen, 2001.
H.Tichy, "Cho Oyu - jumalate arm" (Tallinn, 1987, sarjast Maailm ja mõnda).

Lingid
Visit Nepal
Trekinfo
Everestnews - igapäevased uudised Himaalaja mägedes ronimisest:
Mountainzone Everesti-arhiiv
Khumbu treki pilte
Üks põhjalik reisi- ja trekkinguaruanne Nepaalist

Ü.Suursaare lühipäevik ja pildid 1996.a. matkareisist
A.Randveeru pildid 1997.a. matkast
P.Saabase pildid samast 1997.a matkast