Üldinfo
Nepaali külastamist võin julgelt soovitada igale reisihuvilisele, kel vähegi raha ja pealehakkamist on.
Ikkagi on ju tegu maailma kõrgeimate mägede kuningriigiga ja vaated, mis Himaalajas avanevad on sellised meeliülendavad,
et nende vaadetega ei saa enam eriti midagi muud võrrelda. Soovitav on mägimatku teha koos enda matkaseltskonnaga,
aga ka täiesti omapäid on võimalik hakkama saada.
Tjah, kuigi järgi mõelda, siis Annapurna piirkonda ei soovita üksi külastada, kuna sealt on tulnud teateid röövlijõukudest.
Küll ei ole ohtu üksi käia teistes Nepaali osades (enda kogemus Lääne Nepaalist). Ainult mägedes matkates peaks alates üle
3 kilomeetri kõrgusel merepinnast ettevaatlik olema, et mitte mägihaigeks jääda.
Parim aeg külastamiseks on aprillis-mais (kevad), kui on rododendronite ja muude taimede õitseaeg. Arvestama peab siiski,
et Kathmandu orus ja tasandikel võib sel kuivaperioodil palavus tõusta üle 30 kraadi. Populaarseim külastusaeg on siiski
pärast mussooni lõppu oktoobris, novembris. Vihmaperiood kestab juunist septembrini. Detsembris kipub Himaalajas asi juba
karmiks kiskuma (lumi ja pakane), aga Kathmandu orus on ka sel ajal ligemale 20 kraadi sooja.
Ajavahe Eestiga 3 tundi ja 45 minutit.
Viisa ja matkaload
Viisa saab piiril, aga kuna lennujaam on vahel ülerahvastatud, siis soovitan see eelnevalt Eestis jutti ajada. Maismaa
piiri ületamisel on viisa saamine käkitegu. Lisaks soovitakse ametnike poolt veel südamest tere tulemast Nepaali pinnale.
Et igatsugu lubade jaoks on pilte vaja, siis on hea, kui need juba kodunt kaasas on. Aga muidugi saab ka kohapeal kõikjal
dokumendifotosid teha lasta. Matkaload (trekking permits) on võimalik jutti ajada Kathmandus või Pokharas (Annapurna matka jaoks).
Matkavarustus
Laias valikus saadaval Kathmandu erinevates poekestes, vähem Luklas ja Pokharas, mujal on matkavarustuse poed üliharuldased.
Et kasutatud varustust on võimalik saada üpris soodsalt, kui veidi kauplemisega vaeva näha, siis ei soovita Eestis eriti
rabeleda ja kallist raha kulutada, kui miskit tarvilikku puudu on. Ka põletusgaasi balloonid on Kathmandus laialt saadaval.
Raha
Päevakulud on kuskil 10-20$, miinimum on kuskil 5$ kandis.
Soovitan üldjuhul reisitshekke, ka krediitkaartide on Kathmandus võimalik sularaha kätte saada. Sula USD on võimalik ka mustal
turul (erapoekestes) vahetada, siis on võimalik kuni 10% soodsamalt saada. Rahaühikuks on Nepaali ruupia 1997 aastal oli
100 NRs = 25 eek. See kurss on nüüdseks kindlasti muutunud.
 |
 |
|
|
Everesti piirkond (Sagarmatha Rahvuspark) on turistidest ülerahvastatud. Mõnel mägirajal ei saa aru, kas oled maailma
kõrgeimates mägedes, või kõnnid mööda linna peatänavat, sest iga päev (tipphooajal) saabub sinna piirkonda lennukitega
(Luklasse) üle 300 turisti ning iga turisti kohta tuleb 2-3 porterit (kandjat), kes lääne inimese pambud suurtes korvides
üles mäkke kannavad. Imelik on mõne pakikandja korvis näha näiteks prill-lauda, mis võtab tsivilisatsiooni olemuse üle
küll kukalt sügama. Põhiliseks transpordivahendiks on lisaks kandjatele jakid, kes lähevad üles absoluutselt igalt poolt,
kus vähegi raja moodi asi ees on.
Et näha tõelist Nepaali, sellisena nagu teda kirjeldatakse raamatutes, tuleb sõita Nepaali nendesse piirkondadesse,
kus käib väga vähe turiste ja kus on säilinud nepaali küla sellisena nagu ta oli ka sajandeid tagasi. Kõrvaliste kohtade
külastamiseks Himaalajas tuleb ainult omal toidutagavara kaasa tassida, samuti telk ning inglise - nepaali keele vestmik.
Inimesed on sõbralikud ja ausad, suhtlemisel väga vahetud (enda ülimalt positiivne kogemus Khaptadi rahvuspargi töötajatega),
aga mõnikord pisut ka tüütud (eriti kui kuskil kõrvalises kolkas hakatakse lunima, et näita välismaa raha kah). Ka kauplemisel
on nepaali elanikud üldiselt väga ausad. Siiski on näiteks Indiast tulnud saapapuhastajad ja isehakanud kingsepad suhteliselt ebaausad.
Üldiselt iseloomustab Nepaali elanikke veel üks iseärasus: neile ei meeldi ei öelda. Seega ei soovita küsimusi esitada
nii, et sellele on teoreetiliselt võimalik eitav vastus saada (eriti tee küsimisel).
Religioon: üllatav küll, aga enamasti on hinduism valdav, vaid Himaalaja mägipiirkondades (sherpade, tiibeti põgenike
ja teiste väikerahvaste asustusalal) on budism valdav. Tihtilugu on hinduism ja tantristlik budism nii läbi põimunud,
et raske on eristada, mis religiooni templiga on tegu.
Tavad ja kombed
Tervitus namaste (rõhk viimasel silbil) või ka namaskar on tuttav vist küll kõigile, kes ühegi Himaalajast pajatava
raamatu on läbi lugenud. Fotografeerimisel on ikka soovitav "modelli" nõusolekut küsida, muidu võib ka pahandust ette tulla.
Templite külastamisel ikka saapad jalast. Hindu templite külastamisel ei lubata tihti nahkesemeid kaasas hoida.
Üks Nepaali iseärasusi on, et iga paari päeva tagant on seal mingi festival käimas (tingituna eri religioonidest,
erinevatest rahvustest, kuu seisudest jne). Muidu on päris huvitav pidustusi jälgida, aga kui samal päeval on Luklast
lennuk ja see jääb festivali tõttu tulemata (lenduritel on festival), siis võib uue lennutranspordi leidmisel veidi ka muret tekkida.
Öömaja
Üldjuhul odav. Kathmandus on üldjuhul võõrastemaja hind alla 100 eek ööpäeva kohta. Muidugi mitmetärnihotellides peatujad
nii odavalt läbi ei saa. Toidu ja öömajaga pole populaarsemate mägimatka piirkondades erilisi probleeme, sest iga 5 km
tagant on mõni lodge (eesti keelset vastet on raske leida), kust on võimalik leida nii öömaja, kui ka toitu (täiesti normaalset
ja odavat). Seetõttu ei soovita toitu ja telki näiteks Sagarmatha (Mt. Everest) Rahvusparki kaasa tassida. Võimalik on ka saada
sooja dušši (alates 25 eek), ainult ülalpool metsapiiri tekitab taoline kütuse (puit) raiskamine süümepiinasid.
Tavaliseks kütuseks on ülevalpool metsapiiri päikese käes kuivatatud jaki sõnnik, mis põlemisel annab samasugust soojust ja
lõhna nagu tavaline turbabrikett. Üldiselt kasutatakse toidu valmistamiseks ja õhtuti ruumide valgustamiseks petrooleumi
(imporditakse Indiast).
Toit
Nepaali elanike tavapärane toidusedel näeb ette kaks korda päevas (kella 11 ja kella 19 paiku) hirmsuure taldrikutäie dhal
bhat'i (riis, läätseleem, teravamaitselist juurvilja kah veel lisaks). "Leib" on veest ja nisujahust tehtud ümar kook roti
või chappati. Muidu päris asjalik eine, aga pikapeale muutub üksluiseks. Ingliskeelse menüüga kohtades on muidugi võimalik
tellida märksa mitmekesisemat einet. Ka kõiksugu kartuliroad pole tundmatud. Mägipiirkondades soovitan süüa võimalusel
nepaali mitteametliku rahvuslooma jaki (loe kuristikku kukkunud jaki) lihast valmistatud biifsteki, väga mahlane ja maitsev.
Väga maitsev on curd ehk jogurt (kookoshelvestega), mis savikaussides on Kathmandus laialdaselt (mitte lääne turistidele
mõeldud kohtades) müügil. Karastusjoogid on pudelites laialdaselt saadaval. Joogivesi on enamasti plastpudelites, aga enamasti
on tegu tavalise osoneeritud kraaniveega, kuigi siltidel on kujutatud lumiseid mägesid. Kui mägedes näha äravisatud plastpudelite
kuhjasid, siis hakkab süda küll valutama, seetõttu soovitan kuidagi ühe plastpudeliga läbi ajada. Ka õlu on väga hea (lääne
firmad Tuborg, San Miguel ja teised on Nepaalis hulgaliselt oma õlletehaseid avanud).
Süüa on soovitav parema käega. Et Nepaali elanikud söövad enamasti ise sõrmeotstega, siis soovitan mugavuse mõttes
lusikas alati kaasas tassida.
Transport, teeolud
Kohalik transport toimub enamasti väikelennukiga (kaugetes Himaalaja mägipiirkondades). Kathmandu, Pokhara ja tasandiku Terai
vahel on ka üpris tihe bussiliiklus. Bussipiletid on ülimalt odavad, kuna ka bussid on üldjuhul parajad parsad. Tuleb arvestada,
et tavaline bussireis kestab ikka 12 tundi või kauem, igal juhul tuleb kannatust varuda. Kathmandu ja suuremate linnade vahel
ning Terai (tasandikul) piirkonnas on päris korralik asfalttee. Tee on mägedes enamasti väga käänuline, aga vaated on see eest
äärmiselt lummavad.
Arvestada tuleb, et vihmaperioodil uhutakse teed tihtilugu minema. Seetõttu võib koheselt pärast vihmasid mägedes liikumisega
probleeme tekkida. Samuti võib Himaalajas aeg-ajalt esineda maavärinaid, mis mägirajad korralikult ära purustavad.
Mägiradadel on kogu "traffic" põhiliselt porterite õlul. Koormaloomadena kasutatakse jakke. Nendega mägirajal kohtudes tuleb
natuke ettevaatlik olla, et jakid sind teelt välja kuristikku ei pressiks (on sedagi lääne turistidega juhtunud).
Järgmine leht
TRÜKI
