Vaatamisväärsused

- Erinevad rahvuspargid (tuntuimatest Khao Yai, Doi Inthanon, Khao Sok) rikkaliku taimestikuga ja harva nähtavate loomadega ning tihti päris ilusate veejoastikega.

- Saarestikud ja rannikualad unikaalse looduse ja maastikuga (esimesel reisipäeval nägin näiteks delfiine, mis võttis koheselt rõkkama);

Krabi lähedane rannik	Koidik Andamani merel

- Ürgmetsad (üle 150 miljoni aasta vanad vihmametsad). Džunglis kohtasin kahe meetri pikkust hiidsisalikku (Sumatra sisalikku?), ehmatas päris tublisti.

Ürgmets (Khao Lek NP)	Ko Tarutao	Krabi lähedane rannik

- Bangkokis laevareis mööda Chao Phraya jõge, Wat Phra Kaew ja Kuninglik Palee, Wat Pho, kus on võimalik saada ka väga head massazhi. Lisaks mõned muuseumid ja Jim Thompson'i maja.

- Chiang Mai oma meeldiva linnamiljööga.

- Kanchanaburis võib näha mitmeid II M.S seotud mälestusmärke, aga märksa meeldivam on külastada Kanchanaburi lähedast Erawan joastikku ("Erawan Waterfall").

- Nan on koht, mis sobib rändajale, kes on tüdinenud tuhandetest mööda Taid ringi liikuvates valgetest turistidest. Lähedal olev Doi Phu Kha rahvuspark pakub ammendamatuid võimalusi omapäi või koos giidiga rändamiseks. Soojalt soovitan enne rahvuspargi piiri, mõni kilomeeter mööda kõrvalist teed, olevat kohta nimega "Bamboo Huts". Arusaamatu, miks see koht nii meeldiv on, aga seal võiks rahulikult peatuda nädalaid, kusjuures äärmiselt meeldiv on sealne tava teha igal õhtul pärast pimeduse saabumist lõket.

- Sukhotai ajalooline varemetepark

Tegevused

- Matkamine põhja-Tais ja tutvumine väikerahvaste elu oluga. Ostes kuskilt suuremast linnast (näit. Chiang Mai, Chiang Rai või Mae Hong Son) matkapaketi, võib mägisuguharude (Lisu, Akha, Karen, Lahu) asustusaladel, mööda džungli- ja mägiradu rännates, tutvuda omapärase külaarhitektuuri, rahvarõivaste, kombestiku ja kultuuriga väikerahvastega. Näiteks Kareni naised on maailmakuulsad, kui kaelkirjaknaised (kaelale laotud rõngad venitavad kaela ülipikaks).

Birma piiri lähistel	Banaanipõld Pai lähedal

- Kuurortid: Pattaya, Phuket, Ko Samet, Ko Chang, Hua Hin) jne. praktiliselt parima rannaliiva ja läbipaistvaima veega kogu Aasias.

Ko Phi Phi	Rai Leh

- Sukeldumine ja snorkeldamine (ingliskeelne sõna, tähendab ujumist lestade ja maskiga) maailma parimates sukeldumiskohtades.

Näiteks Andamani meres paiknevatel Similani saartel on vee läbipaistvus kohati 30 meetrit, tunne on võrreldav viiendalt korruselt allavahtimisega aga mitte kuskilt akna ääre pealt, vaid vee kohal hõljudes, justkui avakosmoses. Ko Phi Phi'l on parimas snorkeldamis kohas (Long Beach'il) paari meetri sügavusel vees tõusu ajal võimalik kohtuda pisikeste haidega (täiesti ohutud), samas võid sattuda suure värvikirevate troopiliste kalade parve sekka, mis sadade kaupa sinu ümber keereldes võivad sind tõelisse eufooriasse viia.

Pärast 2004 dets tsunamit hävis kohati ligemale 3/4 paljudest Andamani mere korallriffidest.

Vaade vette	Similani saared

Kui on tegu tõelise sukeldujaga, siis soovitan põrutada Ko Taole, kus 10 sukeldumisega paketi võib kuskil 3500 eek ringis kätte saada, samuti on tihtipeale paketi sees ka öömaja. Maailmatasemel sukeldumispaikadeks on Birma ranniku vetes olevad veealused madalikud (Burma Banks), Surini ja Similani saared (tohutult hea vee läbipaistvusega) ning Ko Lanta lähedal paiknevad maailmatasemel Hin Daeng ja Hin Muang, mis on jõukohased ainult proffidele. Kui on plaanis paar sukeldumist, siis soovitan põrutada Ko Lantale, kuhu on kerge pääseda laevaga Krabist või Phuketist. Ko Lantal soovitan ühendust võtta firmaga Dive Zone. Phuket ja Ko Phi Phi vetes olevad sukeldumispiirkonnad on suhteliselt igavad (tõeliselt värvilist koralli on raske kohata).

- Süstamatkad pikki Tai rannikujoont, muud veespordialad, kaljuronimine Rai Leh rannal.

- Ööelu (Patpong rajoon Bangkokis, teatud tänavad Pattaya ja Phuket kuurortites), aga kuna ise seal eriti ringi ei liikunud, siis ei oska ka kogemusi jagada.

- Maailmakuulsad täiskuupeod Ko Pha-Ngan'l, kuhu koguneb kõrghooajal üle 10 000 inimese.

- Traditsiooniline Tai massaaz.Võimalik ise õppida nii Bangkokis kui ka Chiang Mais, aga endale teha lasta on muidugi märksa meeldivam. Õppimiseks soovitan soojalt 10 päevalist kursust Chiang Mais paiknevas Traditsioonilise Meditsiini Keskuses (Old Medicine Hospital).

- Rikkalik arhitektuur, ajaloolised mälestusmärgid ning erinevad templid ja muuseumid.

Aed Ko Phi Phi'l	Wat Ram Poeng (Tapotaram) Chiang Mais

- Tai kulinaaria ja kokanduskursused. Üks päev õppida tai roogade valmistamist pole sugugi paha (tasu 300 eek ja enam), ainult toidukomponente (maitseaineid põhiliselt) on Eestist praktiliselt võimatu leida.

- Tai boks ehk Muay Thai (võib kaasa elada korralikule kolkimisele, aga võib ka spetsiaalses treeninglaagris ise poksikoti eest olla).

- Mediteerimine (vipassana meditatsioon).

Tervis ja ohtlikud kiskjad
Malaariat esineb vaid Kampuchea piiri äärsetel aladel. Ülejäänuga ei ole oluliselt hullem, kui Eestis, ainult toorest kala ei soovita süüa (põhja Tais). Toiduga ei juhtunud endal küll mingeid probleeme, aga ettevaatlik tasub ikkagi olla (mõnel ei ole nii hästi läinud). WC-d on enam vähem Eestiga võrreldaval tasemel (s.t on täiesti euro tasemel, aga on ka täiesti vene tasemel kohti). Halvem on lugu tihedas džunglis elutsevate miljonite verejanuliste kaanidega (aga ka neist pole keegi väga haigeks jäänud). Parim vahend kaanide vastu on tugevad, pikkade käiste ja säärtega riided ning sool sokkides (see on vaid takistusriba, kust kaanid kõhu poole edasi tormavad). Mööda kõrvalisi radu rännates on võimalik mõnda päikese käes peesitavat madu kohata, igal juhul ei maksa tormata. Ka maanteedel võib tihti näha alla aetud madusid. Meres võib kokku põrgata mõne meduusiga (aga need on kaugelt nähtavad ja neid esineb põhiliselt vihmaperioodil), hullemad on merepõhjas elutsevad mustad meresiilikud (kui neid torkima minna, siis saab teravamate torgete osaliseks, kui vereproovi andes). Haisid leidub (rifihaid ja leopardhaid), aga need on kõik rahumeelsed, ühestki hairünnakust mina kirjandusest küll mingeid teateid ei leidnud.

Reisijuhid ja muu kirjandus:
Traditsiooniliselt Lonely Planet või RoughGuide, kusjuures Lonely Planet "Thailand" versiooni (autor Joe Cummings) hinnatakse väga kõrgelt. Kui on plaanis lisaks Taile ka mujal Kagu-Aasias (Laos, Malaisia, Kampuchea, Vietnam, Birma, Indoneesia) ringi kolada, siis ostke pigem juba "South-East Asia on a Shoestring". Eesti keeles ilmunud "Tai-naeratuste maa" (autorid K.Dean ja M.Loog) on väga hea raamat, kui soovitakse endale silme ette manada tai riiki ja inimesi.

Muidugi on üks raamat A.Garlandi teos "The Beach" (e.k "Rand"), mis Tai peibutavalt kuumaks teeb. Raamatu järgi tehtud "kinoteos" on filmitud Ko Phi Phi Leh'l. Film on jama, aga vaated antud saarele on võimsad. Filmi tõttu on kaitsealune ning inimtühi (joogivett ei leidu) saar turistide poolt ülerahvastatud. Turiste veetakse sinna karjade kaupa (sadade viisi) paatide ja laevadega, mistõttu saare lahesoppides valitseb paras müra ja kisa kära, rääkimata prahist liivarannal, mistõttu väikese saare lummus on kui käega pühitud.

Paljud Vietnami sõja ainesed filmid on tehtud Tais. Nii näiteks Hirvekütis "Deer Hunter" sisalduv maailmakuulus vene ruleti stseen on vändatud Kanchanaburi lähedases rahvuspargis. Samas jälle Kanchanaburis paiknevast II M.S brittidest sõjavangide poolt rajatud raudteesillast pajatav "Sild üle Kwai jõe" ("Bridge over Kwai River") on vändatud Malaisias.

Lingid
Ühe Tais elanud eestlase Siiami reisikiri
Identiteedivahetus Naeratuste Maal (P.Riba reisikiri)
Reisipilte Tai ja Birma retkest (Valdek Udris)