Reis Tai Kuningriiki (gaal märts - aug 2000, jaan - veebr 2003)
Tai Kuningriigi kohta kehtib vaid üks märkus:
Tais raha kulutada on märksa mõnusam, kui kodus raha teenida.
Üldinfo
Pealinn : Bangkok (6 miljonit elanikku)
Rahvaarv : 61 miljonit
Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid
Riigikeel: tai keel (esimesel kuulmisel väga veider ja prääksuv)
Kliima on troopiline, kuivaperioodil paistab päike praktiliselt seniidist (seetõttu on vahest
ilmakaarte määramisega raskusi), keskeltläbi on +31 soojust (aprillis kohati +40, talvekuudel +25 kraadi ümber), vesi meres +28.
Mussooni ajal (juuni-oktoober) peaks teoreetiliselt kogu aeg vihma sadama, aga tundub et meil sajab kohati suvel rohkem, kui seal
vihmaperioodi ajal. Iseenesest palav eriti pole, ainult kõrge õhuniiskuse tõttu voolab higi kogu aeg ojadena, selle korvamiseks
tuleb ohtralt vedelikku tarbida.
Parim aeg külastamiseks on novembrist märtsini, aga ka muul ajal on võimalik täiesti lahedalt ringi reisida, eriti,
kui soovitakse vältida kõrghooajal ülerahvastatud kuurorte.
Ajavahe Eestiga oli 5 tundi ametlikult. Aasta 2000 oli buda kalendri järgi hoopis 2543 Buddha ajaarvamise järgi.
Majanduslikult on tegemist äärmiselt kiiresti areneva riigiga (nagu kogu Kagu Aasia), tänavapildi järgi otsustades ja
kohalikke ingliskeelseid lehti (Bangkok Post, The Nation), mis on tõeliselt sisukad ajalehed, mitte selline reklaamipahn
nagu Eestis) lugedes jäi küll mulje, et praktiliselt on Tai majandus äärmiselt sarnane kasvutempodelt Eesti majandusega, kuigi
pangad on Tais tõeliselt koidest (loe halbadest laenudest) läbi puretud.
Internet
Selliseid linnu annab otsida, kus interneti ühendust ei ole. Samas võib näiteks põhja Tais olla see mõnedes kohtades neetult
aeglane või isegi lootusetu. Saartel ja vähekäidavates kohtades kuni võib hind tõusta 80 senti minuti kohta. Mujal algab tasu
kuskil 8 eek tunni kohta ja ühenduse kiiruse kohta pole kah mingeid etteheiteid.
Viisa
Viisa (2 nädalat) saab alates 2005 aastast ka Bangkoki lennujaamast, aga soovitav on
viisa hankida Eestis kasutades mõne reisibüroo abi (Tai saatkond paikneb Helsingis). Probleeme võib tekkida,
kui soovitakse olla kauem, kui 3 kuud, siis tuleb vahepeal põigata üle piiri Birmasse (Myanmar),
Laosse või Malaisiasse. Endal oli viimasel reisil selline kurb kogemus, et
soovisin saada "non-immigrant" viisat,
mis võimaldab riigis olla kuni 90 päeva ja lisaks soovisin veel kahte sisenemist
riiki (kokku sisenemisi 3). Maksin küll vastava
rahasumma, aga et ise ei saanud ankeedi sisust täpselt aru, siis oli viisasse kah märgitud
2 sisenemist, mistõttu arvasingi, et tegu on kahe lisasisenemisega. Kui Tai Kampuchea piiril
selgus kolmandal korral, et viisa on ammendunud (pärast kahte Taisse sisenemist) ja
Taisse legaalselt ei pääse, siis oli muret kuhjaga, kuna lennuk
pidi minema nelja päeva pärast. Piirilt tuli sõita tagasi Phnom Penhi,
sõit võttis 2 päeva, seal selgus omakorda, et alla 3 päeva (transiit)viisat saada
pole võimalik. Õnneks oli võimalik osta
lennukipilet Phnom Penhist Bangkoki (1 päev puhtalt lennujaamas istumist). Seetõttu tuleks
kindlasti üle kontrollida, kas viisa sisu ja soovitu, ikka klapivad.
Päevakulud ja maksevahendid
Noh 200 krooni päevas on täiesti piisav keskmiselt kokkuhoidlikule rändurile
(aga on võimalik ka odavamalt).
Üldiselt on elu mereäärsetes puhkepiirkondades tunduvalt kallim, kui mujal.
Kui tahetakse tegeleda sukeldumisega (hinnad päris soodsad),
siis peab rahakott muidugi paksem olema. Kõige parem on kaasas vedada reisitshekke
(nende vahetuskurss on kõige soodsam). Et Tais pole eriti vaja röövimist karta, siis
soovitan soojalt kaasas kanda sula EUR-e. Jama on see,
et krediitkaardi arvetele pannakse praktiliselt igal pool 4-5%
juurde (Euroopas on see kaupmeeste kanda), mistõttu krediitkaarte ei
soovita eriti kasutada. Ka ATM'd on üldlevinud: suuremates linnades ja
kuurortpiirkondades on võimalik ka Visa Electronkaardiga raha
võtta, kuid nagu juba öeldud kaardiga raha välja võttes pannakse paras kirves otsa.
Rahaühikuks on Tai baht, kirjutamise hetkel (2003 mai) on kurss kuskil 2,8 bahti = 1 eek.
|
|
|
|
Inimesed
on tõeliselt sõbralikud (mitte pealetükkivalt, aga kui sa ka hetkeks segadusse satud,
tõtatakse ilma küsimata appi) ja lahked. Enda kogemus, kus läbi džungli seigeldes ja kaanidest puretuna sattusin Ko Tarutaol
kõrvalisse lahesoppi, kus kesiselt elav rahvuspargi valvuri pere pakkus süüa ja juua, kusjuures inglise keelt oskasid nad küll
vist ainult paar sõna või teine juhus, kus Ko Lantale reisiv Tai perekond nägi, et mul ei õnnestu kuidagi saarele reisimiseks
maanteel transporti leida ja lihtsalt mind enda auto peale kutsusid. Samuti pole mingi probleem bussijaamas vajaliku bussi
leidmisel (bussiühenduses on kohati väga mugavad ja kiiremad kui Eestis). Sa ei jõua ümbergi vaadata, kui oled juba õige bussi
peale koos kõige oma reisivarustusega tõstetud. Või istud palaval päeval kuskil linnaservas ja ootad bussi ning sulle tuuakse kohalike
noorukite poolt ilma küsimata jääkülma vett.
Sellised juhtumised toovad vägisi tänutundest vee silma ja kui mitmekuulise reisi perioodi vältel ei ole keegi sulle proovinud mütsi
pähe tõmmata ega mingit bakshees't norida ega sulle ka elevanti ära ärida, siis hakkad küll kahtlema kas ikka tegu on tavapärase Aasia
riigiga. Siiski võivad motorikshade juhid ja velorikshade kulid olla suhteliselt pealetükkivad ja ahned, mistõttu on vajalik teada
kohalike sõitude hindasid.
Ainuke probleemne aeg on Tai uusaasta 13 - 16 apr ehk songkran, siis valatakse sulle igal nurgal pangede viisi vett kaela ning
määritakse nägu lahja värviseguga kokku, muidu lõbus ja palava ilmaga jahutav, aga kui sa juhtumisi samal ajal sõidad mopeediga,
siis võib jaheda ilmaga iga 10 m järel vett kaela saada kujuneda üsnagi ebameeldivaks kogemuseks.
Thai tähendab tai keeles "vaba", seega võib vabalt rääkida Taist, kui vabade inimeste maast.
Haridustaseme ja intelligentsi poolest on tegu väga kõrgel järjel oleva rahvaga (võrreldes muu Aasiaga).
Tänu vutimeeskonnale teati üllatavalt palju Eesti, kui Derby County't mainisin oli üllatus suur, kui üks mees ka Mart Poomi teadis.
|
|
|
|
Etikett
Monarhia (kuningas) ja religioon (budism) on püha (kui viibid Tais kauem, kui paar kuud, siis saad aru miks). Seetõttu ei ole hea
sel teemal oma kriitilisi arvamust avaldada. Samuti pole Aasias kombeks oma emotsioone (eriti viha ja erutust) näidata (seda
loetakse häbiväärseks näo kaotamiseks).
Templites ja kodusid külastades tuleb jalanõud jalast võtta (tüüpiline Aasiale, kuna maad loetakse mustaks). Kuigi poodides seda
enamasti ei nõuta, on siiski soovitav ka seal jalanõud jalast võtta, millega näidatakse üles viisakust. Äärmiselt ebaviisakas on
külastada templeid lühikeste pükste või T-särkidega riietes (paljastatud õlad on täielikult out). Munkade puudutamine (vastassoo)
poolt on keelatud. Kõikide inimeste (ka laste) pealae puudutamine on äärmiselt ebaviisakas.
Kuigi nudism ja topless päevitus on Tais ametlikult keelatud, võib mõningates piirkondades turistide poolt viimasest üleastumist
märgata. Taid ise ujuvad tihtipeale riietes.
Lisatasude maksmine (restoranides, taksodes) on vähe levinud. Turgudel ja poodides kauplemine on praktiliselt kohustuslik, kuna
turgudel küsitakse kuni 3 korda õigest hinnast rohkem.
Tervitused, tänamine, muud fraasid
Nagu Aasias ikka palves käed koos rinna ees ja kummardus.
Farang - eurooplasest turist
Kuap kun kan - /kuap kun kaa/ tänan teid väga
Sanuk - lõbu, elurõõm (peab kaasnema iga tööga)
Sauatdii kuap - tervist, kuidas käsi käib (meessoost isik)
Sauatdii ka - tervist, kuidas käsi käib (naissoost isik)
Sabaay dii - vastus tervitusele, tähendab mul on kõik hästi
Talat - turg
Naam - vesi
Tao rai - kui palju
Mai pen rai - universaalne väljend igaks situatsiooniks: mul on kahju, pole midagi parata jne (eesti keelne vaste: sitta kah).
Linnad
Riigi pealinn on kärarikas ja suhteliselt õhuvaene Bangkok, aga pikemaks peatuseks soovitan
otsida hoopis mõni vaiksem ja inimlikum paik, näiteks Chiang Mai põhja-Tais, sest Aasia
suurlinnad on kohutavalt kära, müra ja saasterikkad, mida veelgi võimendab kõrge õhuniiskus ja
palavus. Phuket kuurortpiirkonnas olev Phuket linn on suhteliselt igav ja väike linn, kus
suuremat pole miskit teha, ka merest jääb ja randadest jääb linn ebamugavalt kaugele.
Randadega toimub ühendus kohalike väikebusside ja veokitega.
Loodus
Loodus on võimas, võimalik näha unikaalseid karstistruktuure (paarsada miljonit aastat vana) Krabi piirkonnas. Samuti on Tais asetsevad
vihmametsad vanemad, kui Amazonase omad. Positiivne trend on, et Tais on rahvusparkide all suhteliselt suur osa metsadest, samuti on
oluliselt piiratud ebaseaduslikku metsaraiet (mis on kandunud naaberriikidesse). Metsasem on Tai põhja osas, kus lainetavad ja künklikud
metsamassiivid loovad võimsa vaatepildi.
Piirkonnad
Taid ise soovitavad kindlasti külastada Põhja-Taid, mis on Taile märksa iseloomulikum (autentsem), kui muud piirkonnad. Lisaks elavad
Põhja-Tais mitmed huvitavad väikerahvad ja suguharud oma unikaalse kultuuri ja tavadega. Muidugi on turistide poolt külastavamaks
piirkonnaks Tai rannik ja saarestikud, mis oma palmide ja rohekassinise veega kutsub esile tõelise eufooria.
Pettused ja ohud
Praktiliselt ainuke oht dünamot saada on ainult, kui hakkad tegelema juveelide ja vääriskivide kokkuostuga, eriti kui hakkad
kuulama isehakanud sõbra soovitusi, kes sind nurgatagustesse poodidesse vedades, räägib kui meeletult rikkaks on võimalik saada,
kui ostetud vääriskivid Euroopas kümnekordse hinnaga maha müüa.
Samuti ei ole soovitav oma krediitkaarti (odavas võõrastemajas näiteks) kellegi kätte hoiule jätta.
Kuskil äsjatekkinud sõpradega kaarte mängida pole kah soovitatav, eriti kui pärast selgub kurb tõsiasi, et mäng raha peale käis.
Ka võõrastelt jookide, sigarettide ja maiustuste vastuvõtmine on seotud riskiga.
Põhja Tais ei ole soovitav üksi öistel maanteedel mootorrattaga sõita, kuna tegu on suhteliselt aktiivse narkopiirkonnaga,
samuti on paljud Birma ja Hiina sissid ennast seal sisse seadnud. Üldiselt on taid väga tolerantsed inimesed, hoolimata inimeste
seksuaalsest kalduvusest. Naissoost farangide vastu on taid viisakad, kuid siiski on Chiang Maist viimasel ajal tulnud teateid
naisisikute üsnagi jõhkrast kohtlemisest, seetõttu tuleb õhtuti ringi liikumisel ning baarides jooke tellides olla üsnagi ettevaatlik.
Narkootikume on Tais raskem hankida, kui Eestis ja ka karistused on märksa rangemad.
Aastal 2003 oli käimas narkootikumide vastane kampaania (kuninga poolt välja kuulutatud nulltolerantsi poliitika)
ja kõigile teadaolevatele narkodiileritele kingiti nurga tagant 9g tina. Kampaania tulemusel jäid
sajad lapsed orbudeks. Levinuim on amfetamiini tarbimine (tuleb põhiliselt Birmast).
Seetõttu on Tai pidamine üheks narkoriigiks enam kui kummaline. Tjah, öeldu ei kehti mõnede kõrvaliste külade kohta, seal võib
ennast oopiumist sodiks tõmmata. Prostitutsioon ei ole pealetükkiv, ööelu on võimalik nautida lugematutes baarides, kuigi HIV
viiruse levik on prostituutide (kes pärinevad põhiliselt vähese haridusega maaelanike seast) hulgas laialdane (mõnes piirkonnas on
kuni 50% prostituutidest nakatanud HIV viirusesse).
Politsei, toll ning muud ametivõimud olid üllatavalt korrektsed, viisakad ja sõbralikud (tihti tehakse sõbralikult
juttu kui kuskil kõrvalises kohas üksi ringi kolad), igatahes meeldivamad kui vastavad instantsid Eesti Vabariigis. Öeldu ei
kehti, kui suundud täiskuupeole, siis võib sind kirjanduse andmeil tabada narkokontroll.
Majutus
Bangkokis on keskseks odavate võõrastemajade rajooniks Banglamphu ja Maailma backpackerite
Mekaks peetav Khao San Road, kus öömajade hinnad algavad kuskil 80 bahti kandist. Lennujaamast
saab sinna ekspressbussiga A2 (100 bahti). Odava öömaja (alla 100 eek) leidmisega võib
tipphooajal kuurortides (eriti Ko Phi Phi'l) raskusi ette tulla, aga mujal Tais on suhteliselt
lihtne 40 - 100 eek hinnaklassist täiesti korraliku toa (koos WC ja duiga) leidmine.
Pesu pesemine pole mingi probleem, paned aga mustad riided kotti, lähed ümber nurga ja ongi
lähim pesula leitud (tihti pakub ka sama võõrastemaja antud teenust).
Pesu pesemise, kuivatamise ning triikimise hind on kuskil 12 eek kilo kohta.
Söök ja jook
Ka toit on äärmiselt erinev tavapärasest, aga see eest väga maitsev, kui sa juba vähegi
tead, mis Tai köögis proovimist väärib.
Toit on küll kohati tuline (punane tshiili pipar!), aga ka sellega on võimalik harjuda.
Mereäärsetes piirkondades on võimalik
maiustada tõeliselt maitsvate mereandidega (krevetid, krabid, kalmaarid, kaheksajalad,
kalad iga sorti) ja neist valmistatud
erinevate roogadega. Hinnad on toidul umbes poole odavamad kui Eestis, kuurortpiirkondades võib
ingliskeelsetes restoranides
hinnatase olla ka Tallinna tasemel. Õlu on umbes Saku tasemel (levinuim mark on Singha,
parim on siiski Heineken või Carlsberg, millel on ka suur turuosa.
Poe hind on õllel veidi kallim, kui Eestis, restoranis umbes sama hinnaklass.
Joogivesi on kõikjal plastpudelites müügil, lisaks muidugi jääl hoitavad karastusjoogid.
Parimad on muidugi puuvilja- ja jäätükkidest,
siirupist ning veest valmistatud shake nimelised puuviljakokteilid (mango, banaani või
papaia shake on mõnusalt jahutav ja erakordselt maitsev).
Eksootilisi puuvilju (mangod, rambutanid, liitshid) on äärmiselt erinevat laadi,
tihtipeale ei tihkagi proovida, kuna välimus on mõnedel
liikidel äärmiselt veider (näiteks rambutanid meenutavad pisikesi meremiine). Soovitan vaadata
puuviljade kirjeldusi ka Estravelleri reisiajakirjas Helle-Mai Malaisia tänavaköögi loo lõpust.
Kuskil kohalikus söögikohas või turult ostes, tuleb väga maitsva karritoidu ja riisi hinnaks vaid
20 bahti, mõnikord isegi vähem. Seetõttu ei näe ise mingit vajadust kallites turistide jaoks
mõeldud restoranides söömiseks. Enda lemmikroad:
- Tom Yum supp
- Lõigutuna pikad rohelised oad, segi mereelukatega (kalmaar, krevett, kaheksajalg) ja
peenestatud punane tshiili pipar. Müüakse ainult turul, kindlasti peab söömisel suuremas
koguses (0,5-1L) varuks olema kas vesi või õlu.
Maitseb vapustavalt hästi, ainult järgmine päev lööb tagumikust tshiili pipra tõttu tuli
välja ;)
- Kanast ja kanarupskitest keedetud viilutatud roheliste munataimede (thai eggplant)
viljadega karri (rohekas kollakaspruun). Superodav (naa 20 bahti), aga maitseb paremini kui ükski
restoranisöök. Saadaval vaid kohalikes söögikohtades ja turul.
- Banaanilehtedesse mähitud väikesed kolmnurksed või ümarad riisikoogid
(immutatuna kookoshelveste ja banaanilõikudega)
Transport
Taisse saab kõige mugavamalt Tallinnast Finnairiga, kohati on päris soodsaid pakkumisi.
Frankfurtist on hakanud lendama suhteliselt odavaid pileteid pakkuv lennufirma
Thaijet.
Kuuldavasti plaanib ka Estonian Air lähiaastatel Taisse charterreise tegema hakata.
Lennujaamast on võimalik Bangkoki saada nii rongi, ekspressbussi, tavalise bussi, takso,
kui ka helikopteriga. Põhilisse odavate öömajade piirkonda Banglamphu'sse ja backpackerite
Mekasse Kao San Road'le viib ekspressbuss A2 (100 bahti üks ots). Don Muang raudteejaam on
kuskil 500 m lennujaamast põhja poole. Soovitan esimese öö veeta hoopis Tai kunagises
pealinnas Ayuthayas (seal on palju kunagisi templite varemeid), et vältida Bangkoki müra ja kisa.
Nagu öeldud on kohalik transport väga efektiivne ja igati taskukohane. Bangkokis oli 10 km
ots mõõdiknäiduga varustatud taksoga meter taxi umbes 100 bahti. Tuk-tuk'i juhtidega
tuleb hind alati enne kokku leppida, sest nad kipuvad võtma märksa enam, kui kuluks taksoga
sõitmisel. Lisaks on neil komme hoopis sind mõnda poodi sõidutada, mis jääb lühimast marsruudist
hoopis kõrvale. Mööda linna on võimalik liigelda ka ühistranspordiga, mis on väga odav, aga
üldiselt on liiniderägastikus orienteerumine üpris raske, sestap soovitan võimalikult palju
kasutada mööda Chao Praya jõge liikuvat jõetrammi (keskmine ots oli kuskil 8 bahti). Kiireim võimalus
Bangkokis ühest linnajaost teise sõitmiseks on Skytrain.
Mööda Taimaad on võimalik ringi reisida bussiga (esimese klassi bussid on näiteks paar aastat
vanad Volvod), mis meie mõistes on ekspressliinid, teise klassi bussid on paarkümmend aastat
vanad (noh natuke paremad kui LAZ bussid), mis peatuvad seal, kus inimestel vaja on,
seetõttu päris aeglased, aga seda korvab sõidu madal hind. Rongiga saab sõita põhiliselt
Bangkokist põhja suunas (Chiang Mai ja Laos), lõunasse Malaisiasse, ka itta
(Kampuchea) ja ka veidi lääne poole (Kanchanaburi linn, mille lähedal on filmist tuttav
sild üle Kwai jõe), kusjuures teine klass rongis on küll etem, kui kupee Venemaal.
Kui rahakott kannatab, siis võib sõitu teha ka lennukiga (põhiliselt Phuket saarele).
Kohapeal ringi liikumiseks on kõige sobivam rentida mopeed (110 cc) 75 kuni 100 eek ööpäevas,
ainult kindlustuse puudumise tõttu tuleb liiklusõnnetuse korral (sõltumata sellest kas
olid süüdi või mitte) oma rahakotti päris korralikult tühjendada. Kuid paistis, et nüüd
pakutakse koos mopeediga ka liikluskindlustust.
Saarte vahet käivad kiirlaevad (mis vahest ka karidele põrutavad) või ka parajad
parsapraamid (vahest koledasti rooste poolt läbi puretud), aga kui kiiret pole, siis on
poolepäevane merereis igati tervitatav. Saartel ja rannikusoppides võib igapäevane paadisõit
(paadid on kitsad ja hästi pikad) mööda vaikset merd kujuneda parajaks kaifiks.
Mida kaasa võtta
Enda kogemusest mida vähem träni kaasas, seda lihtsam on reisida ja ringi liikuda.
Hädavajalik on siiski:
- Hügieenitarbed
- Ujumispüksid
- Ujumisprillid (vesi on ookeanis väga soolane)
- Päikese vastu päevituskreemi (esimesel päeval õnnestus mul lühikeste varrukatega särki kandes enda käsivarred põhjalikult
ära põletada).
- Pähe mingi mütsilotu, siidirätik või muu peakate.
- Päikeseprillid, oli küll ere päikesevalgus, aga sai ka ilma prillideta edukalt hakkama.
Ülejäänu on võimalik osta odavalt kohapeal: rannamatt, võrkkiik, kerged ja õhulised riided, rohud ja salvid jne jne.
Kuigi on igalt poolt võimalik laenutada ujumismaski ja lesti on tõeliselt fännil soovitav siiski enda omad kaasa tarida,
kuna laenutuse omad on tihti väga viletsa kvaliteediga (kui on vaja üle poole kilomeetri ringi ujuda ja sulle pakutakse
lühikesi pragunenud lesti, siis ajab vihale küll).
Järgmine leht