ESILEHT
AASIA
Sri Lanka lipp
SRI LANKA
TRÜKI
Põhifaktid
Kaart (391 kb)
Viisa
Raha
Olme
Transport
Inimesed
Linnad
Loodus
Tegevused
Vaatamisväärsused
Riskid
Tervis
Kirjandus
Lingid
Kommentaarid (2)
KSERAI LOOD

Sri Lanka reis (gaal märts - apr 2004)

Pildid on klikatavad (slaidide skänn on nigel)

Colombo - Kandy & Peradeniya - Aadami mäetipp (Sri Pada) - Nuwara Eliya - Haputale - Ella - Bogoda - Maligawila - Tissamaharama & Yala Rahvuspark - Kataragama - Tangalle - Matara & Polhena - Galle - Polonnaruwa - Medirigiriya - Sigiriya - Nilambe - Anuradhapura - Trincomalee & Nilaveli - Negombo

Sri Lanka kohta on öeldud:

Tseilonilt Paradiisini on vastavalt kohalikule traditsioonile 40 miili. Paradiisi purskkaevude vulin on seal kuulda.
Frantsiskaanlasest paavsti saadik Marignoli (XIV sajand)

Tseilon on inimkonna häll, sest kõik sealne näib nii originaalne.
G. B. Shaw

Ju vast sellest esimesest ütlusest on alguse saanud ka legend, et tegu on paradiisisaarega, aga asjad muidugi päris nii ei ole. Inimeste vaesus, eriti tamili sõjapõgenike oma, kes elavad humanitaarabi korras saadud presendiga kaetud osmikes, on vägagi ängistav. Lisaks keskkonna saaste probleemid, tänavatel õhu- ja mürareostus, reostunud jõed ja kalurikülades prügised rannad, džungli hääbumine (vihmametsadest on järel vaid üks Sinharaja metsa ala Ratnapura lähistel), suurlinnade lähedal olevad surnud korallriffid - kõik see ühele turismimaale just kasuks ei tule. Igal juhul ei maksa turismifirmade poolt ette näidatud piltpostkaartidest vaimustusse sattuda, palmi taustal värvilist loojuvat päikest ookeani veeremas näha pole sugugi nii sagedane, kui eeldada võiks.

Koidik rannas Colombo, Bambalapitiya

Sri Lanka sobib vaid kolmeks põhitegevuseks: rannas lesida ja õlut rüübata, mediteerida ja joogaga tegeleda või ohtralt pilte teha (inimeste vastutulelikkus teeb selle nii hõlpsaks). Samuti on Sri Lanka rannikuveed parimad surfamisega alustamiseks ja on ka häid sukeldumis- ja snorkeldamispaiku. Tänu inimeste heatahtlikkusele sobib Sri Lanka üpris hästi esmatutvuseks Aasiaga, aga mingeid eeliseid ma Kagu-Aasiaga küll ei näe, kuna infrastruktuur on märksa viletsam ja odavate ööbimispaikade vähesus, hakkab mõnikord reisimist häirima. Kuigi saare keskosa mäed on kaetud kenade rohetavate teeistandustega, hakkab metsiku looduse puudumine pikapeale häirima. Et üldse metsikut loodust näha, tuleb päris ohtralt raha kulutada, sest loodus on säilinud vaid vähestes rahvusparkides ja neid saab külastada ainult kallite jeep'idega safarite käigus. Seetõttu endal see reis eriti mingeid looduselamusi küll ei pakkunud.

Negombo turg Teeistandused Haputale lähedal

Üldinfo

Sri Lanka tuleb sõnast "Sinhaladipa" - Singalite saar, tõlgitud on ka teda, kui auväärne maa või auväärne koht. Tuntud on saar ka nimede Tseilon ja antiikajal Tabrobane nime all. Saare pindala on 65 tuh ruutkilomeetrit, seega poole suurem, kui Eesti. Elanikke on üle 19 milj, kellest suurem osa elab saare edela osas. Põhirahvus on singalid (75%), põlistamileid on 13%, sisserännanud tamileid 5% rahvastikust. Ametlikeks riigikeelteks on singali ja tamili keel. Tänu tasuta kooliharidusele on ligemale 90% rahvastikust kirjaoskajad. Kõrgeim mäetipp on Piduru Talagala.(2524 m). Pikim jõgi on Mahaveli 335 km. Põlisrahvus on kunagi küttimisest ja korilusest toitunud veddad, aga neid on alles vaid mõne tuhande ringis.

Mussooniperiood on lõuna- ja läänerannikul maist septembrini, idarannikul kestab mussoon detsembrist veebruarini. Sel perioodil sajab ohtralt vihma ja rannikul esineb tugevaid torme. Päevane keskmine temperatuur on aasta ringi 30 kraadi ümber. Keskmäestikus - Nuwara Eliyas jääb see 20 kraadi ligi. Parim aeg külastamiseks on jaan-märts.

Ajavahe Eestiga 4-5 tundi.

Viisa
Saab piiril tasuta kuuks ajaks, aga endale tegid piirivalvurid väikest viisi külma, kui letis küsiti, kus ma seda kuulsin, et viisa piiril saab, umbes sellise näoga, et nüüd oled sa poiss küll portsu otsa sattunud. Aga siis vaadati lehe pealt järgi ja imestati, et ongi viisa piirilt. Päris tore oli Sri Lankalt lahkumine, kui ma jälgisin lennujaamas silti "Departures" ja rahumeeli üle piiri jalutasin. Nägin küll, et miskid järjekorrad, aga et kõik oli kohalik rahvas, siis mina ei viitsinud hakata uurima, et milles asi. Alles siis kui ma kõikidest väravatest olin juba läbi jalutanud, nägi lennufirma esindaja, et mul lahkumiskaart on andmata ja näitas, kus piirilt lahkumine aset leiab. Ega ei oleks tegelikult vaja olnud seda piiriületust vormistada, aga igaks juhuks tahtsin korrektne olla, et kuskil lahkumistempli puudumise tõttu passis jamasid ei tekiks. Õnneks oli veel üle tunni aega, järjekorras tuli seista ligemale pool tundi ja tasapisi tekkis seal ka külm higi otsaette, et kas ikka lennuki peale jõuab.

Moslemitüdrukud lähevad pühapäeval kooli Dagoba Kataragamas

Viisa pikendamine 3 kuuks maksab 1100 Rs ehk kuskil 130 eek, 6 kuuks maksis viisa pikendamine 10 000 Rs ehk 1200 eek ümber. Viisa tuleb pikendada immigratsiooniametis Colombos, Bambalapitiya linnaosas, Station Road'l, mujal Sri Lankas seda teha ei saa. Ja see protseduur on tõeline Kafka unenägu: ise käisin läbi 6 või 7 ametnikku, kes aga mingeid templeid paberitele lõid ja kuskile paksudesse kladedesse asja ka üles tähendasid, lisaks veel mõned ametnikud, kelle käest pass läbi käis. Asja juures oli muidugi koomiline see, et kõigil olid arvutid laua peal, kus infosüsteem ilusasti lahti, aga mitte keegi ei löönud arvutisse mitte ühtegi tähemärki. Vaja on tõestada, et sul piisavalt elatusvahendeid jagub, krediitkaardist piisas täiesti, lisaks loetlesin kõik oma sularaha vahendid üles.

Internet ja post
Internet on odav Colombos, Kandys, Anuradhapuras ja Trincomalees. Seal maksab minut 1 Rs ehk tund aega on kuskil 10 eek. Mujal saarel oli aastal 2004 internet üpris kallis 5 Rs minut.

Pühapäevaõhtu Negombo rannas Suupisted, Galle "Face Green" (Roheline promenaad)

Inimesed
Väga heatahtlikud ja mõnusad. Ainult kui jõuad sellega ära harjuda ja mõni isik sulle mütsi pähe tõmbab, siis tekib mingi endapoolne barjäär kohalikega suhtlemisel. Samuti võib mõnes kõrvalises kohas, rahvarohkel üritusel, päris väsitav olla iga 5-10 min tagant uuesti alustada juttu, kes sa oled ja kust sa tuled. Inimeste palgad on väga madalad ja jäävad alla 1000 eek. Kui palk on 6000 Rs, siis on tegu juba väga korraliku sissetulekuga. Ise nägin tööpakkumist, kus arstile pakuti kohta 8000 Rs (1000 eek) eest kuus.

Kes soovib saare põliselanike veddadega (mingil määral võrreldavad aborigeenidega) lähemat kokkupuudet, need peavad reisima Mahiyangana piirkonda kuskile Maduru Oya kaitseala kanti, kus osad neist mingites abilaagrites toetusrahadest elavad. Endal jäi see raha- ja ajanappuse tõttu tegemata.

Nagu teada on singalid ja tamilid vaenujalal. Kirjutamise momendil valitses relvarahu Sri Lanka valitsuse ja tamili sisside vahel, seetõttu polnud ka terroriohtu karta ja inimeste suhtumine üksteisesse oli märksa sõbralikum (näiteks militaar checkpoint'ides saare ida küljel ei peatatud autosid ega busse kinni). Et ise tamilitel ja singalitel ei suutnud vahet teha, siis ei hakanud ka singali keelseid sõnu õppima, et tamileid mitte solvata. Sri Lanka Iseseisvuspäeva aegu olin Colombos võõrastemajas ühes toas koos ühe vanema tamiliga, kes ütles et nemad seda püha ei tähista.

Oruwad Paadi tassimine

Kombed ja tavad
Templites jalanõud ära ja lühikeste pükstega samuti sinna ei lasta. Samuti on soovitav templite külastamisel kanda õlga katvat särki. Täiesti "out" on Buddha poole seljaga olles tema taustal enda pildistamine. Nii mõnigi turist on saanud selle tõttu automaatse riigist välja saatmise. Toitu süüakse enamasti parema käega, segades riisi ja selle juurde käivad karriroad keskel järjest kokku. Käsi pestakse enne ja pärast sööki enamasti lauale asetatud kausis või on siis kraanikauss söögikoha kuskil servas. Eesrindlikemates kohtades tuuakse sulle ka lusikas ja kahvel. Ise sõin kätega paar korda, enamasti kandsin siiski lusikat kaasas (lihtsalt vahepeal tuleb tulisest toidust tingituna nina pühkida ja siis on väga ebamugav, kui käsi toidune on).

Sri Lanka inimestel (ka Indias) on üks hea komme millegi positiivse näitamiseks oma pead küljelt küljele kõigutada, mis näitab ka mingi asja heakskiitu või jaatust. See on samaväärne meie pea noogutamisega.

Mõned singali keelsed sõnad siiski:
ayubowan - tere tulemast
karunakara - palun
es-thu-ti - tänan

Dhamma jutlus Kataragamas Preester Kali templis asetab yoni's põlevasse tulle ohvriande

Religioon
Religioon number 1 on kriket. Kriketi MM (ehk siis endiste briti asumaade kokkutulek) võit 90-ndate keskel on kujutatud ka 5 ruupialisel mündil. See on vist ka ainuke asi, mis ka tamileid ja singaleid ühendab. Singalid on põhiliselt budistid. tamilid hinduistid (ise nägin enamast Šiva kummardajaid). Aga on ka veel palju moslemeid (põhiliselt sisserännanud malaid) ja kristlasi (Negombos näiteks on palju kirikuid ja paljudel kohalikel on katoliiklikud nimed).

Budism saabus saarele Indiast, kui legendaarse India valitseja Ashoka poeg Mahinda ja tütar Sanghamitta oma misjonitööd aastal 240 E.M.A alustasid. Sanghamitta tõi kaasa ka Bodhi puu (viigipuu mille all Buddha valgustatuse saavutas), võrse, mis siiani Anuradhapuras kasvab.

Linnad
Ega neis viibida eriti mõnus ei ole. Rahvarohkus ja ohtralt sõidukite vingu ei ole just kõige meeldivam. Pärast mõnepäevast viibimist Colombos või Kandys lõi diislisaastast endale küll okas kurku. Suhteliselt ilus linn on Kandy oma tehisjärvega. Trincomalee on ainuke linn, kus on piisavalt õhku hingamiseks (tänu ookeanile mõlemal pool linna).

Positiivne on, et erinevalt Indiast, toimub linnades pidev prügikoristus, tõsi küll, kohati on räpasus siiski päris pealetükkiv, aga Indiaga võrreldes on lood tükk maad paremad. Colombo on suhteliselt igav linn, kus argipäeval liiklus on väga tihe ja mida tasub külastada vaid mõne muuseumi pärast.

Kandy Perahera Colombos

Raha ja päevakulud
Rahaühik on nagu Indiaski Ruupia. Kirjutamise hetkel oli 1 EUR = 121 Rs, ehk 8 Rs = 1 eek. Soovitan kaasa võtta sularaha või siis suurema summa puhul reisitshekke (teenustasu 100 Rs ehk 12 eek ümber). Suuremates linnades saab ka krediitkaardiga raha välja võtta pankadest, samuti on suuremates linnades võimalus ATM-dest Visa Electron kaardiga raha väljavõtuks.

Päevakulud jäävad 150-200 eek piiresse, kui liikuda põhiliselt ühistranspordiga, õlut osta alkoholipoest ja muuseumipiletid (tavataks 15 USD) välja jätta. Edasised hinnad on põhiliselt kohalikud, hotellipiirkondade tavahindadest pole mul suurt aimu.

Standardhind kõikidel suupistetel (snäkid, pähklid jne) ja enamusel puuviljadel on 10 Rs (tsipa üle eek) väikesest pakist või siis tükist. Puuvilja hind on üldjuhul antud tüki kaupa (mandariinid, mangod, banaanid).

Kraanist vett juua ei tohi, kuna mõnikord on sealt tulev vesi reostatud. 1.5 liitrise pudeli joogivee madalaim hind on 35 Rs, aga enamuses kohtades on see 40-45 Rs piires. Vee maitse on kah erinev, päris hea oli ühe rohelise triipudega sildiga vee maitse. Õlle hind poest ostes 0.625 l pudel kuskil 7 eek, valge inimese söögikohas 2-3 korda kallim.

Suveniiride ostmisel tasub eelnevalt ringi vaadata ja mitte esimese pakkumise peale kohe ostma asuda. Et elatustase on 6-8 korda meie omast madalam, siis tasub hind alati mõttes 6-8 korrutada ja siis võrrelda meie hindadega. Maitseained on väga odavad (v.a kardemon ja safran), nii on 100 g karri hind kuskil 20 Rs. Teed tuleb osta kohalikult turult, teevabrikutes turistidele müüdava tee kilo hind on üle 1000 Rs, turul on see 300 Rs kilo (parimad sordid). Sri Lanka elanikud ise ostavad B.O.P. (Broken Orange Pekoe) protseduuri läbi teinud teed. Kandy turul oli teepakkidel ka selle kohane märge.

Kõige rikkalikum valik käsitööd, mida ise nägin, oli Colombos riiklikus suveniiripoes laksala's, samas endale vajalikud asjad ostsin ikkagi kas turult või siis otse tootjatelt. Kandy laksala on tunduvalt kesisema valikuga, kui Colombo oma. Rikkalikult on erinevaid suveniiripoekesi ka Negombos. Üks väheseid unikaalseid asju, millega kohalikud käsitöömeistrid silma paistsid on erinevas suuruses ja värvivalikus rituaalsed maskid. Colombo perahera pildil on seal reklaamplakatil ka üks näha. Ise ostsin naturaalsest veisenahast tehtud suure koti, mis kaunistatud elevantidega. Jäi sinna 320 eek ehk 2600Rs kanti.

Fotograafiaga tegelevatel isikutel soovitan filmid osta kohapeal ISO 100 ja 400 on oluliselt odavam, kui Eestis. Suurema tundlikusega filmide leidmisega on muidugi raskusi, aga ka ISO 800 ja 1600 on suuremates linnades vähestes laborites saadaval. Vaid Velvia slaid on suhteliselt haruldane, ise nägin seda Bampalapitiya linnaosas, Unity Plaza-st 50m Galle poole, PhotoChrome laboris (mõlemad Velviad 100 eek ringis). Ka piltide ilmutamine on poole odavam, kui Eestis. Vaid slaidide ilmutamisega on raskusi kuna Kandys tehti seda ainult ühes kohas käsitsi ja Colombos oli PhotoChrome ainuke koht, mis seda teenust pakkus.

Eine Mrs. C. Dissanayike võõrastemajas Kandy turg

Öömaja ja toit
Odavate võõrastemajade leidmisega on paras probleem, kuna Sri Lankal tuleb üldjuhul omale koht reserveerida (muidu tuleb otsingutele palju närvirakke kulutada). Hinnad algavad 500 Rs, tavataks on kuskil 600-700 Rs. Sellele lisandub ka enamikul juhtudel 10% maks. Võid ju küll omanikuga kokku leppida mingis hinnas ja ütled, et "tax included", aga enamasti nemad sellest aru ei saa, mis see "included" tähendab, noogutavad vaid pead ja lõpus saad ikka arve, kus see 10% on juurde keevitatud. See odavate tubade vähesus on üks suur miinus. Ise soovitan mingis kohas natuke ringi vaadata ja väheke kohalikega juttu teha. Enamasti leiab alati inglise keelt oskava isiku, kes meelsasti on valmis 300 Rs eest öömaja pakkuma.

Erinevalt Kagu-Aasiast on pesupesemise teenuse pakkujaid väga vähe ja hotellides on see suhteliselt kallis teenus, sestap soovitan osta pesupulbri pakk ja ise oma vähest pesu nühkida.

Traditsiooniline toit on "rice & curry" ehk siis suur kuhi riisi ja sinna juurde 3-4 erinevat karrirooga. Tavaline on pikad oad või mõni muu köögivili karri ja terava punase pipra kastmes. Sinna juurde veel mingid krõbuskid: papadam. Kohalikes söögikohtades on see väga odav: 5-10 eek, ainult suhteliselt puhast söögikohta on üpris raske leida. Enamasti on tegu kärbestest kubisevate ja puhtusega mitte just päris hiilgavate söögikohtadega. Lääne inimeste jaoks mõeldud paikades algavad hinnad 2-3 korda kõrgemalt. Magustoitudest soovitan soojalt väikestes poekestes müüdavat tumepruuni karamelli taolist pudingit: wattalapan. Poes müüdav jogurtitops maksab 12 Rs ümber. Tänaval müüakse savipotsikutes vesipühvli piimast tehtud hapendatud piimatoodet curd (65 Rs potsik), millele kohalikud ise lisavad palmisiirupit. See curd on oluline produkt, et oma kõhtu korras hoida, kui toituda pikemat aega väga piprasest kohalikust toidust.

Rannikupiirkondades on saadaval ohtralt kala ja muid mereandidest toite. Tuunikalast tehtud road on väga head, esmamaitsmisel ei saa kuidagi aru, kas on liha- või kalaroog.

Jookidest soovitan alkoholivaba ingveriõlut "Ginger Beer". Tükk maad meeldivam, kui magusad coca, fanta või rohked limonaadisordid.

Tüüpiline "supermarket" Sri Lankal Tänavamelu Colombos

Transport ja teeolud
Lennupileti hind on Tšehhi lennukompaniil (CZA) 10 tuh eek ringis, teistel firmadel oluliselt kallim. Lennujaam on Colombost üle tunni ajalise bussisõidu kaugusel, suhteliselt lähedal on Negombo linn. Lennujaamast viib eri buss Colombosse, aga ise soovitan peatuda hoopis Negombos, kus hotellide valik on oluliselt suurem. Meelishotelliks ränduritele on kujunenud "Silver Sands" ja seda täie õigusega: tubade hinnad 550-800 Rs, väga meeldiv omanik ja toit, kohe ookeani rannal ja palju võimalusi tutvumiseks kohalike kaluriküladega (jalgratta rent). Lisaks muidugi võimalus taksoga lennujaama saada (500 Rs). Lennujaama maks on üldjuhul lennupileti hinna sees, sestap ei maksa internetis leiduva "departure tax" summa üle ehmuda. Lennujaamas tuleb olla vähemalt kaks tundi enne väljalendu, siis sealne segadus ületab küll kannatlikkuse piiri. Nii sinna kui tagasilennul tuli öö veeta Prahas, sestap võiksid lõuna-Eesti inimestel kaaluda ka reisi alustamist Riiast, sest Riia lennukiga saaks sama päev tagasi.

Sri Lankal kehtib vasakpoolne liiklus. Liiklus teedel pole mitte päris nii hull, kui Indias, aga saare kesk ja lõunaosas on liiklus väga tihe ja üpris aeglane. Tunnis vast nii 40 km ikka jõutakse läbitud. Kirde osas (Trinco) jääb asustus hõredamaks, seal on ka kiirused vähe suuremad.

Kohalik hind tuk tuki sõidule on kuskil 20 Rs kilomeeter, turistidelt küsitakse vähemalt 3 korda enam.

Rongiga tasub pikemaid vahemaid läbida vaid juhul, kui on ohtralt prii aega käepärast. Pole mingi haruldus, kui rongiga läheb kuskile linna jõudmiseks 2 korda rohkem aega, kui sama tee bussiga ette võtta.

Ühistransport on praktiliselt tasuta: linnas sõit 0,5-1 eek, Colombo Kandy bussisõit (üle 100 km) maksis 9 eek ringis. Rong III klass veelgi odavam. Väiksemad AC bussid koorivad suure koti pealt millegipärast topelthinna. Kohalikud elanikud terrorismikartuses pakke bussidega ei vea, seetõttu tuleb kott ka bussi salongi toimetada. Parim koht on juhi istme taga või siis ees mootori kapoti peal. Üldjuhul on konduktorid väga abivalmid ja kui paluda, siis ütlevad alati, kus on mahaminekuks õige koht.

Bussijaamades on Colombos ja Kandys sadu busse ja sealne tohuvabohu teeb orienteerumise võimatuks, õnneks on alati võimalik juhatust küsida putkades olevatelt töötajatelt või siis kas või karastusjooke ja muid snäkke pakkuvatelt isikutelt.

Juga Ellas Oravapoiss Tee- ja pipraistandus

Loodus
Saare kesk- ja lõunaosas on määravaks üle 2 km merepinnast küündiv mäestik, mis on põhiliselt kaetud teeistandustega. Kohati on mäetippudes kasvamas ka kultiveeritud männikud (meenutab natuke seedermändi), aga sellist ürgmetsa praktiliselt pole. Metsik loodus on raskesti ligipääsetav, kuna järgi on metsikuid alasid suhteliselt vähe ja nendesse pääsemiseks tuleb korraldada safariretki, mis teeb loodusvaatlused väga kulukaks. Ise nägin metsikuid elevante ja hirvi vaid prügimägedel toitumas. Vihmametsadest on alles vaid Sinharaja mets Ratnapura lähistel. Metsikute elevantide nägemiseks soovitan külastada mitte Yala, vaid maa keskosas olevat Giritale lähedal olevat kaitseala, kus loodus ja vaated künklikule maastikule on oluliselt huvitavamad, kui Yala võsa meenutav kaitseala. Linnuvaatlusteks sobib vast kõige paremini Bundala kaitseala Hambantota linna lähedal saare lõunarannikul, samuti ka Uda Walawe rahvuspark, mis on ka troopiliste liblikate nägemiseks üks hea koht.

Prügimäel toituvad hirved Trincomalees Peradeniya botaanikaaed

Riskid
Ega seal suuremat riski midagi ei ole, ainult kauplemisel ja tuk-tuki vendadega peab ettevaatlik olema, et 3-5 kordset turisti hinda ei maksaks. Väga ettevaatlik tuleb olla tüüpidega, kes kogu aeg suitsu vajavad ja kelle silmad mõnikord tõmblema kipuvad. Need tüübid on kindlad narkootikumide tarbijad. Samuti tasub hoiduda mõnedes kohtades (Nuwara Eliya) bussijaamades tolknevatest tüüpidest, kes odavaid hotelle ja taksosõitu orgunnivad. Ega nad pahatahtlikud ei ole, aga komisjon tuleb läbi tegelike teenusepakkujate ikka teie kraesse. Samas kui väga häda käes ja kuskilt abi ei oska otsida, siis eks neist mingil määral abi ikka ole. Kalliskive ostes tasub neid riiklikus laboris hinnata lasta (teenus on tasuta). Parimad poed pakuvad võimalust koos nende müüjaga koos sinna laborisse suunduda. Igal juhul ei tasu mingeid kive asuda kokku ostma, et nendega Euroopas äri tegema hakata. Üldjuhul lõpeb see ikka tünamoga.

Ise sain korralikult tüssata, kui Ellas reserveerisin võõrastemaja koha Tissamaharamas. Bussi pealt teeristil (8km Tissast) maha tulles oli rõõmus üllatus, kui teeristil jeep (number 9056 või midagi sinnakanti) mind üles korjas ja roolis olnud isik väitis, et tema ongi vajaliku võõrastemaja omanik. Et tüüp oli veel Soomes Nokia jaoks töötanud, oskas natuke soome keelt (enda väitel oli tal ka soome pruut) ja lisaks väitis, et Wellawayas saadud aadress ühelt vanemalt meesterahvalt on samuti tema onult, siis ei tekkinud mingit kahtlust et midagi viltu võiks olla. Võõrastemajja saabusime tagateid pidi väidetava teeremondi tõttu, seetõttu jäi esimese hooga ka võõrastemaja silt nägemata. Seal pakuti oodatust natuke kallimat tuba, aga et hind oluliselt suurem ei olnud, siis oli minu poolt ka aktsept.

Uuriti kas ma ka Yala külastamisest olen huvitatud. Mina muidugi karsumdi valmis sõitma, ainult küsitud hind 75 usd võttis hetkeks jahmatama, kuna teoreetiliselt oleks džiibi üür pidanud olema kuskil 25 usd ümber ja 15 usd pargi külastusmaks. Aga antud tüüp tegi selgeks, et kuna kõrghooaeg, siis on üür 35 usd, pargi külastusmaks on samuti 25 usd peale tõusnud ja 10 usd läheb pargi valvurile, kes samuti kaasas peab olema ja tema on valmis mulle 5 usd alet tegema, kuna ma Soome kõrvalt riigist pärinen. Mõtlesin, et hind on kirves küll, aga et see oli ainuke võimalus leoparde näha, siis jäin ikka nõusse. Palusin ainult, et äkki võtab see tüüp teiste hotellidega ühendust, et džiipi oleks võimalik kellegiga kahasse jagada. Lahkelt oldi muidugi valmis, ainult mul kästi võõrastemajas passida, et kui kedagi leitakse, siis ma koheselt olemas oleksin.

Varaan Yala rahvuspargis

Muidugi kedagi ei leitud ja pärast lõunat (poole kolme paiku) läks sõit siis lahti. Yala piiril anti kontrollpostis olnud pargivahile kuskil 200 Rs (ehk 2 usd) ja mingit valvuri kaasavõtmist samuti ei olnud. Yalas eriliselt palju loomi ei näinud ja olles seal viibinud kahe tunni ümber, asusime kella viie paiku õhtul juba tagasiteele. Minu imestumise peale, et miks nii ruttu tagasi, vastas autojuht, et teele asusime ka 20 min varem, kui kokku leppitud. Tagasitulles olin päris pahane ja tõmbasin ära lähedal oleva järve äärde. Suure tee peale välja jõudes, nägin et hotelli poole näitab millegipärast silt Regina Holiday Home, mis sugugi see võõrastemaja polnud, mida ma algselt jeep'i juhile ütlesin. Ise veel mõtlesin, et äkki on siis ühel võõrastemajal kaks nime, kuna köögipool oli eraldi ja äkki seal samuti mingid toad turistidele mõeldud on.

Poolel teel järve äärde ilmus äkki hotelli omanik välja ja kukkus küsima, et miks mina autojuhile tip'i ei andnud - seda 5 usd, mis mulle alet tehti. Eks ma siis selgitasin rahulikult, et safaril suurt midagi ei näinud ja külastusaeg oli ka napp ja üleüldse oli ju algul jutt, et selle 70 usd sees kõik olemas on ja mina enam mingeid summasid välja käima ei pea. Nõnnapse rahulikult juteldes ja oma edaspidiseid plaane vestes käisime ka järve ääres ära, kus maha istudes märkasin, et tüübi silmad on ikka väga imelikud ja mees ise kiskus kogu aeg närviliselt suitsu. Pärast läksime veel ühte kõrvalteed pidi dagoba (kinnine budistlik kuppelehitis) äärde, kus me rahulikult teiste kohalike inimeste seas maha istusime. Tüüp käis vahepeal korraks ära. Kui me pimedas lahkuma hakkasime, siis avastasin, et uhiuued rännujalatsid on läinud. Tüüp veel soovitas, et nuusuta, siis leiad ehk sokkide haisu järgi üles. Pärast veerandtunnist tulutut otsingut soovitasin tüübil lahkuda, et küll ma ise otsinguid jätkan, aga tüüp oli ikka abivalmis ja otsis samuti jalatseid taga. Mõne aja pärast läks tüüp kuskil 30 meetrit eemale ja tõi kuskilt varemete vahelt jalanõud lagedale, ise rääkides, et kohalikud poisikesed mõnikord taolisi vempe mängivad. Lahkuma asudes küsis ta jälle autojuhile tip'i (ükski inimene ei hakka raha nõudma isikult, kelle uued jalanõud on praktiliselt just varastatud), mille peale mina muidugi keeldusin. Läksime sõbralikult lahku ja varahommikul lahkusin sealt võõrastemajas.

Alles Kataragamast ülejärgmine päev tagasi sõites avastasin, et algselt küsitud võõrastemaja hoopis paari kilomeetri kaugusel Regina Holiday Home'st on. Samuti kuulsin Kataragamas, et Yala safari vaid 20 usd ümber maksab, tõsi küll, seda ma ei uurinud, kas lisaks sellele ka pargi külastusmaks tuleb maksta. (Hiljem uurides pakettreisijatele pakutavaid hindu, siis peab tõdema, et hinnad algavadki nende jaoks 60 USD juurest. Aga et ise nende hulka ei kuulu, siis vajasin loomulikult odavamat backpacker'i hinda).


Järgmine leht