Lapimaa kohta võib kasutada Carl von Linné ütlust: " Kui poleks sääski, siis oleks tegu maise paradiisiga".
Lapimaa moodustab hõredastiasustatud vööndi Põhja Soomes, Norras, Rootsis ja Venes (Murmanski oblastis). Maa, kus põlisrahvaks eesti sugulasrahvas laplased ehk saamid.
Palju on räägitud ja kirjutatud Lapimaa müstilisusest, mis esmatutvusel kuidagi esile ei taha tulla, aga kui viibid Lapimaal
korduvalt ja pikemalt, siis hakkab inimtegevusest puutumata loodus vaikselt sinuga rääkima, tuleb vaid osata teda kuulata.
Parim aeg külastamiseks: talvel, kui soovitakse näha virmalisi; varakevad (juuni algus, vastab meie maile) -
sääsed pole veel ärganud; või sügis september - oktoober.
Enda reisidest võin öelda, et sügisene Lapimaa on midagi sellist, mis jääb igaveseks
hinge oma värvikirevuse ja kõnnumaa puutumata loodusega ning mis kisub igal sügisel nagu magnet tagasi.
Viisa
Eesti kodanikele on teatavasti Skandinaavia viisavaba, Venemaa poolse osa jaoks on viisat vaja.
Tolliametnikele tuleb kohe selgeks
teha, et ei ole niisama ostuturist vaid tõsine rännumees, kes põrutab kaugetele
tundrutele rändama. Tihtilugu on ka tolliametnikud
samasugused matkafanaatikud ja nii jäävad traditsioonilised küsimused (elatusvahendid jm)
küsimata.
Inimesed
Lapimaal matkates mõistad mida tähendab soome keelne sõna sisu ja miks soomlased võitsid Talvesõja.
Ka 60-70 aastased pensionärid on
kanged matkajad, kes üpris rasket maastikku ja raskeid tõuse läbivad nagu oleks tegu noorte tippsportlastega.
Üldse tundub, et kõnnumaal kohatud inimesed on üpris erinevad neist pühapäevaturistidest, kes meie linnatänavatel liiklevad.
Kurb, et saame on juba väga raske eristada tavapärastest skandinaavlastest. Ainult silmade värv ja sügavus reedab
inimeste tegelikku päritolu, muidugi leidub ka vähest kasvu, tumedajuukselisi saame, aga nemad on selge vähemus.
Ametlikult on saame nelja riigi peale 70 tuhat. Kindlasti soovitan muretseda mõned helikandjad, kus on salvestatud saamide joik'umist.
Üheks parimaks võib tõenäoliselt pidada Wimme loomingut.
Saamide kohta soovitan mitte kasutada väljendit laplane, kuna viimasel on halvustav tähendus.
Sõna on tulnud kaugetest
rasketest aegadest, kui saamidel tuli teistelt rahvastelt kerjata ka kõige väiksemat
söögi- ja riidepalukest.
Loomad, linnud
Põhiline loom, keda Lapimaal kohtab, on muidugi põhjapõder, kelle kasvatamine on saamide
üks elatusallikaid. Lapimaal elavate põhjapõtrade koguarv ületab mitutsada tuhandet.
Põhjapõtrade (porode) pildistamisel tuleb arvestada, et kuigi neid on palju, ei tohi
porosid suures pilditegemise tuhinas häirida. Autoga sõites tuleb suhteliselt ettevaatlik
olla, sest tihtilugu uudistavad põhjapõdrad asfaltteedel, mis imelikud, suured,
hiiglasuurte silmadega, elukad neile vastu tormavad. Mõnikord võib näha ka meie laantes
elavat põtra. Kuigi suurematest imetajatest on Lapimaal esindatud karud, on nende
nägemine väga suur sündmus, isegi karujälgede nägemisest pajatavad soomlased legende.
Ahme on võimalik näha ehk koostöös looduse asjatundjatega.
Leidub ka hunte, aga üldiselt on nad Skandinaavias ikkagi inimese poolt tõrjutud-hävitatud
seisundis.
Linnustikust on suurematest sulelistest esindatud lumepüüd, sõtkad, haned, pardid,
metsised ja tedred. Halti lähedal olen trehvanud ka
kaljukotkaid. Luikede nägemine Soome jõgedel-järvedel on suur sündmus, sest on ju
laululuik Soome rahvuslind. Väga sagedased on lapi metsades pruunikad
laanenäärid, (soome keeles kuukkeli).
Raha
Skandinaavias on kõik kallis, kohe hirmus kallis, ikka 2,5 - 3 korda kallim, kui meil, seetõttu on mõttekas hoolikalt toitlustus
ja majutus ette planeerida.
Toit ja majutus
Asustatud punktides on mõttekas vaadata youth hostels järele. Need on enamasti suhteliselt odavad.
Muidugi on suvel lihtsam telkida. Et Skandinaavias kehtib igameheõigus (eramaade läbimine, lõkke tegemine
ja telkimine 150m hoonest on lubatud), siis ei tohiks telkimisega erilisi probleeme tekkida.
Hea on maa peremehelt viisakas luba küsida ja teise õue pole kah oma telki mõtet üles panna.
Metsähallitusliitto (metsaministeerium) on Soomes välja arendanud matkajatele tasulised
ja tasuta öömajakesed, kus on võimalik süüa
teha (gaas olemas) ning kus leidub 10-15 kohta ööseks. Ära peab mainima, et
siseeeskirjade juurde kuulub ka punkt, et
kõik suured matkakotid jäetakse õue, seina äärde. Asustatud punktidele lähimad tared on tihti ülerahvastatud, sestap on mõttekas
ka telk kaasas vedada. Rootsis on üldjuhul taolised majakesed tasulised, aga kui koha peal ametnikku pole, siis keegi teilt seda raha
ka sisse ei kasseeri.
Päris soodne on Saariselkä Tunturihotelli hinnakiri, kus kaheste tubade hinnad algavad 25-35 EUR (sõltub hooajast).
Et Soome hinnatase on teada, siis soovitan proviandi ikka Eestist osta ja endaga kaasa vedada. Kohapealsetest hõrgutistest soovitan
kindlasti lõhesuppi proovida. Et kalastusload 10EUR on saadaval külastuskeskustest, siis soovitan ka ise kalaõnne proovida (vaja ka
veekogu omanikult luba küsida). Sügisel on tihti metsad seeni, marju täis, siis võib suure osa toiduratsioonist ka korilusega katta
(kus metsapiir lõppeb, seal on see juba problemaatiline).
Transport
Laevaga Helsingisse või Stockholmi. Soomes rongiga Helsingist (rongid lähevad õhtul) Rovaniemi. Rootsis Stockholmist Kiruna poole (Saareki, Padjelanta rahvuspark).
Rovaniemist lähevad bussid üle terve
Lapimaa ja Norrasse Tromsø, Vadsø, Alta ja Nordkappi välja. Karesuvantos on võimalik ka Rootsi (Gällivaara, Boden, Kiruna)
minevale bussile ümber istuda. Ivalost saab bussiga sõita ka Murmanskisse.
Aja kokkuhoiu mõttes on kasulik Rovaniemisse (või mujale Soome) lennata Tallinnast.
Piletihinnad algavad summast 3500-4000 eek, mis teeb maismaatranspordi kuludega enam vähem
sama välja. Kel auto, sel soovitan panna auto Helsinkis Rovaniemi rongile
(eraldi platvorm), siis saab öösel puhata ja järgmisel hommikul Rovaniemist enda autoga
Lapimaad avastama sõita.
Rongi ja bussisõit on suhteliselt kallis 1km = 1eek (II klass magamisvagun) rongis, 1km = 1,5 eek (või natuke rohkem) bussiga polaarjoone taga,
seega on mõttekas Eestist ise transport organiseerida. Kolmestel gruppidel on võimalik
bussides, rongides juba allahindlust saada.
Koola poolsaarele sõiduks tuleb kõigepealt sõita bussi või rongiga Peterburi ja sealt
Murmanski rongiga kas Apatitõ, Hibinõ, Imandra või Olenegorski jaamani. Viimasest saab
bussiga edasi Revda-Ilma kaevanduslinnani või Lovozero (lapi-) külani, kui kogu matk või
matka esimene pool Lovozero tundrutel teha. See kuni 1120 meetri kõrgune massiiv asub
Lovozero-Seidjärve ja Umbjärve vahel. Umbjärve ja Imandra vahele jääb Hibiinide massiiv
koos Koola poolsaare kõrgeima punkti, Tshasnatshorriga (1191 m).
Vaatamisväärsused ja tegevused
- virmaliste mäng (Aurora Borealis) talvel ja varakevadel
- Lapimaa purpur-kuldne sügis
- suvine 24h kestev polaarpäev
- Nordkapp (Euroopa mandri põhjapoolseim tipp)
- Norra mere ja Põhja-Jäämere fjordid
- mäed 1000-2000 meetrit, Soome kõrgeim tipp Halti, Rootsis Kebnekaise
- veematkad süstade ja kanuude kärestikulistel jõgedel
- matkamine rahvusparkides:
Rootsis:
Saarek, Padjelanta (kõrgmaa saami keeles), Stora Sjöfallet, Muddus
Soomes:
Pallas Ounastunturi, Pyhätunturi, Urho Kaleva Kekkose, Lemmenjoki,
Kilpisjärvi ja Malla looduskaitseala ning Soome kõrgeim tipp Halti ja kolme Skandinaavia riigi piiride kokkupuute koht.
- kullauhtmine panniga Tankavaara kullamuuseum-külas (U.K Kekkose Rahvuspargis, pilet 7 EUR),
kus peetakse ka rahvusvahelisi kullauhtmisvõistlusi.
- talvisel ajal on avatud paljud suusakeskused nii Soomes (Saariselkä, Levi, Pyha, Ruka),
kui ka Rootsis (Kiruna), kus saab harrastada nii slaalomi-, kui ka murdmaasuusatamist.
- talvistest suusamatkadest loe
Ü. Suursaare kirjutatud infost
- talvine põdra- ja koerterakenditega sõit, mis tuleks siiski oma hinna tõttu lugeda turistilõksudeks.
- talvised mootorsaanidega matkad
Linnad
Soomes
- Rovaniemi: Arktikum,
Polaarjoon, Jõuluvana küla
- Ivalo lähedal Inaris, Siidal on avatud Saami muuseum ja
Lapi looduse keskus, kus on võimalik näha eri näituseid-väljapanekuid, mis tutvustavad
saamide ja teiste põhjarahvaste kultuuri. Suvel on avatud ka vabaõhumuuseumi osa. Seal
on võimalik tutvuda saamide kunagise elu-oluga (kalastamine, küttimine).
Rootsis
- Kiruna: Jäähotell (oktoobri lõpp - mai) Jukkasjärvi külas
- Jokkmokk: Åjtte muuseum (muuseum-ait saami keeles), alpi aed samas lähedal
- Arvidsjaur: saami vabaõhu muuseum
Norras
- Alta: kaljumaalingud Hjemmeluftis, muuseum
- Tromsø: polaarmuuseum, virmaliste planetaarium, botaanikaaed, kunstimuuseumid
- Kautokeino: hõbeehete galerii, Saami muuseum
Venemaal
- Kirovsk, Apatitõ: erilised saasteallikad, kuhu tasuks ainult sauna ja söökla pärast sisse astuda (Kirovski lähedal on vist
botaanikaaed kah). Üldse võiks arvestada, et Hibiinides on 3 maa-alust (mitme kilomeetri sügavustes šahtides)
tuumakatsetust toime pandud (päris põhimarsruutide kõrval kohe).
 |
 |
|
|
Riskid
Suvel sääsed, talvel külm ja pimedus, mis nõuavad ka vastavat ettevalmistust, kui soovitakse puutumata looduses rännata. Kindlasti peab olema ilmastikule sobiv matkariietus. Matkates tuleb
hoolikalt uurida kaarti, et mitte põrkuda vastu põtrade tarandikke piiravaid võrke, kust läbipääsu otsimiseks tuleb
kilomeetreid maha vantsida. Samuti peab arvestama, et igikeltsa peal on tihti tüma maa, kus matkarajad küll kulgevad, aga tihtilugu
meie soode ja rabadega võrreldavates tingimustes ja seetõttu tuleks jalanõudest soovitavalt kaasa võtta pika säärega kummikud (matkasaapad saavad pidevalt jõekestest läbi kahlates märjaks). Ettevaatlik tuleb olla ATV radadega, mida järgides võib tihtilugu õigelt rajale liiga
kõrvale kalduda ja hoopis vales suunas põrutada.
Kindlasti peab kaarti järgides arvestama ka
kaardil toodud põhjasuuna korrektsiooniga (magnetnõela deklinatsioon), kui hakatakse asimuuti paika panema. Enamasti on Lapimaa kaartidele märgitud deklinatsiooniks +10° ligi, mis tähendab, et tegelik geograafiline põhjasuund on kompassinõela näidatavast põhjasuunast (magnetilise põhjapooluse suunast) 10 kraadi vasakule (näoga põhja poole seistes) s.t vastu kellaosuti liikumise suunda. Ise olen seda arvestamata jättes päris tublisti õigest kursist kõrvale kaldunud.
Et ilm võib kiiresti muutuda ja eriti halva ilma korral on eksimisoht rajalt väga suur,
siis peab rühmamatka korral kindlasti jälgima, et grupp koos püsiks. Ööd üksi kuskil mõnesaja meetri kõrgusel
metsatul platool veeta ei ole just kõige meeldivamate kogemuste killast.
Samuti tuleb arvestada, et Lapimaal võib sügisel septembris kraadiklaas langeda öösiti ka alla -10° ja enamasti tuleb ka esimene lumesadu juba septembris.
Tervis
Suvel on kindlasti vajalikud sääsetõrjevahendid.
Soomes ja Rootsis pole tervisekindlustust vaja, kui teil on Eesti haigekassakaart, vajalikud on vaid järgnevad tõendid:
- Eesti pass või mõne teise riigi kodaniku pass, milles on Eestis kehtiv elamisluba
- Haigekassa poolt väljastatud vormikohane tõend (väljastatakse haigekassakaardi ja passi esitamisel Teie piirkonna haigekassast).
Samas ei kata see tõend kõiki võimalikke kulusid (näiteks kannatanu transpordikulu Eestisse ja kannatanu omavastutustasu),
seega oleks tervisekindlustus ikkagi vajalik.
Kirjandus
E. Lonnröt Kalevala
Y. Kokko: Ungelo tare (peaks kuuluma iga looduse sõbra lugemisvarasse)
A. Tuuri: Pohjanmaa
Timo K. Mukka: Maa on patune laul (soojalt soovitan ka Soomes raamatu järgi vändatud filmi)
A. Paasilinna paljude teoste kangelased põikavad Lapist läbi.
S. Lagerlöf: Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi
K. Hamsun
A. Gailit: Ekke Moor
Järgmine leht (suusamatkad)
Lingid
Pilte Lapimaast võid vaadata veel Karavanserai galeriist
Soome turismiarenduskeskus
Koola saamid
T.Mikkori reisimuljeid Lapimaast
Tanel Mägi Reisipäevikud
Kalamatkad Koola, Rootsi
Soome matkainfo ja rahvuspargid
Soome matkarajad
www.laplandfinland.com
Saariselkä ümbruses olevad matkarajad (Rovaniemist kirdesse jääv ala)
Soome looduse lingikogu ja pildivõistlus
Kuusamo
Virmaliste prognoos
Transport
Soome riigiraudtee
Bussiliinid Lapis
TRÜKI)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
)
