ESILEHT
EUROOPA
Lapimaa lipp
LAPIMAA
TRÜKI
Põhifaktid
Kaart (Soome osa, 292 kb)
Viisa
Raha
Olme
Transport
Inimesed
Linnad
Loodus
Piirkonnad
Tegevused
Suusamatkad
Vaatamisväärsused
Riskid
Tervis
Kirjandus
Lingid
Kommentaarid (4)
KSERAI LOOD

Suusamatkad Lapimaal (Ü.Suursaar)

Klikatavad pildid (gaal Kuusamo 2006)

Kestvus: 4-10 päeva
Suurim kõrgus: 1191 m (Hibiinid, Venemaa), 1328 m (Halti, Soome)

Siinkohal piirdutakse eestlaste jaoks kahe klassikalisema matkapiirkonna lühitutvustusega. Need on Vene Föderatsioonis Koola poolsaarel asuvad Hibiinid ja Lovozero tundrud ning Põhja Soomes asuvad Halti tundrud. Esimene neist oli NSVL-i ajal eestlastele kõige lähem päris-suusamatka piirkond, kus igal talvel käis ligi 10 matkagruppi ehk 50-100 matkajat (neist suurem osa tudengid). Koola poolsaarele on võimalik ka tänapäeval matkama minna, kuid viisaprobleemide puudumise ja parema logistika tõttu on Soome Lapimaa suusamatkad juba populaarsemad. Mõlemad matkareisid maksavad kasinalt asju ajades 8-14 päeva peale kokku umbes 3000-5000 krooni, ehk veidi vähem Venemaal ja veidi rohkem Soomes. See hind sisaldab kõike alates transpordist ja lõpetades matkatoiduga. Tänapäeval on suusamatkad 10-30 aasta taguse ajaga võrreldes tublisti vähempopulaarsed. Puhata püütakse pigem suvel, teiseks pakub küllaltki "masohhistlikule" suusamatkamisele tsiviliseeritumat alternatiivi mäesuusaa-lumelaua-turism, mis pole küll matkamine, kuid ühendab samu komponente: lund, mägesid, suuski ja aktiivset puhkust.

Vaade Iivaaralt (Kuusamo)

Veidi suusamatka spetsiifikast

Suusamatk on matkaliikidest üks kollektiivsemaid, sest enamasti jagatakse ühte suurt telki, koordineeritud tegevust nõuavad talvel üsnagi töömahukad toiduvalmistamise ja laagripüstitamise toimingud, samuti suusaraja sõkkumine paksus lumes. Üksi-kahekesi on talvel kõnnumaal üsnagi raske hakkama saada. Sobiv grupi suurus on 6-10, kindlasti peaks grupis olema kogemustega talimatkajaid. Suusamatkaja seljakott kaalub umbes nädalase matka puhul 25-30 kg, sest soojad (puhh- ehk udusule-) riided ning magamiskott on vajalikud ka onne kasutavate marsruutide korral. Varustus ja matkaja valmisolek peaks vastama -30-40 kraadises pakases toimetulekule. Lõkketegemine ja ahju kütmine ei ole võimalik ülalpool metsapiiri ja rahvuspargis. Haltis on metsa väga vähe, Koola poolsaare keskosas natuke rohkem. Toidu valmistamiseks peaks kaasa võtma priimuse, ehkki onnides saab ka ahje-pliite kasutada (Halti), Hibiinides saab edukalt lõket teha. Suusamatkaja suusad on umbes 10 cm laiad ja tugevad, spets-sidemetega. Vanasti kasutati kas puust nõrgapoolseid "Shatriaid" või metallkantidega "Beskide", tänapäeval on olemas ka moodsaid plastiksuuski, selliseid tootis ka näiteks "Visu" ja "Karhu" ning saadaval on nad näiteks Matkaspordi poes. Enne matka võiks lugeda "Kaugmatkaja käsiraamatut" (Tallinn, 1976).

Vaade Iivaaralt (Kuusamo) Kurkijärvi lähedal (Kuusamo)

Koola poolsaar

Kuigi Koola poolsaarel püüdsid tudengid matkata ka oktoobripühade ajal ja jaanuari lõpus algaval talvevaheajal, ei ole need päris sobivad ajad, sest päevavalgust jätkub vähesteks tundideks ja ilmastikuolud kipuvad tormised olema. Parim aeg nii Vene kui Soome Lapis matkamiseks on ikkagi märts ja aprill. Koola poolsaarele sõiduks tuleb kõigepealt sõita bussi või rongiga Peterburi ja sealt Murmanski rongiga kas Apatitõ, Hibinõ, Imandra või Olenegorski jaamani. Viimasest saab bussiga edasi Revda-Ilma kaevanduslinnani või Lovozero (lapi-) külani, kui kogu matk või matka esimene pool Lovozero tundrutel teha. See kuni 1120 meetri kõrgune massiiv asub Lovozero-Seidjärve ja Umbjärve vahel. Umbjärve ja Imandra vahele jääb Hibiinide massiiv koos Koola poolsaare kõrgeima punkti, Tshasnatshorriga (1191 m).

Neil tundrutel on kirjeldatud mitmeidkümneid marsruute, kuid see teave hakkab tasapisi ununema ja vanad matkaaruanded kaduma. Koola poolsaare mäemassiivid on enamasti pealt lauged, kuid väga järsuveerulised, moodustades sageli püstloodsete kaljuseintega tsirkusi. Seetõttu on osad Koola kurud tehniliselt üsna rasked ja talvel ka laviiniohtlikud (näiteks Põhja Tshorrgor, Ida Petrelius, Fersman, Vortkeuaiv, Shtsel jt.), seega kaardilt huupi kurusid valida ei tasuks. Vajalik on eeltöö kaardi ja aruannetega. Koola poolsaarel on kindlasti vajalik telk, sest onnis ööbimisele saab loota vaid mõnes kohas (näiteks Kunioki ja Tulioki orus geoloogide juures). Halva ilma korral ei pruugi neid ka üles leida. Plekkahju kaasaskandmine oli varasematel aegadel Koolas küsitav, sest mets oli matkajate poolt kuivadest okstest lagedaks tehtud ning pealegi ei tahtnud Koola puud ahjus hästi põleda. Tänapäeval saadaval olevad ülisoojad magamiskotid ja kvaliteetne matkavarustus lubab toime tull ka ilma ahjuta - vähem vaeva laagri ettevalmistamisel, kuid vähem ka matkaromantikat.

Lingid

1997/98 suusamatk Hibiinides
1998 suusamatk Hibiinides
Umbes kümmekond venekeelset Hibiinide marsruudikirjeldust
2005.a. suusa-mägimatk Hibiinides (vt. 2005.a konkursimaterjalides Andres Hiiemäe matka)

Vaade Iivaara otsast (Kuusamo) Vaade Rukatundurilt (Kuusamo)

Halti (Käsivarsi Wilderness Area, Soome)

Soome üks huvitavamaid ja ürgsemaid matkapiirkondi asub Soome loodenurgas, kitsal "käsivarrel" Norra ja Rootsi vahel. Hetta- Kilpisjärve linnakeste naabruses asub Halti, mis 1328 meetriga on Soome kõrgeimaks punktiks. Loomulikult on võimalik matkata ka Pyhatunduril (Sodankyla lähedal), Inari järve piirkonnas jne. Haltile sõiduks on võimalik kasutada nii lennukit (Rovaniemi, Oulu), bussi kui rongi. Rongiga saab sõita Kemisse (magamisvaguni pileti orienteeruv maksumus 1 km=1 kroon, üldvagun odavam, võimalik saada soodustusi koos teatud firmade Tallinn-Helsinki laevapiletitega), sealt bussiga kas Kolarisse, Karesuvantasse või Kilpisjärvele. 472 m kõrgusel ümp. asuv Kilpisjärvi on heaks baasiks matkadele. Sealt Haltile on umbes 45 km. Tipp on suhteliselt lauge, kuid hea ilma korral pakub vaateid Norrani välja. Soomes matkamiseks on võimalik (ja vajalik) osta hea matkakaart, erinevalt käsitsijoonistatud Hibiinide kaartidest on nende värvitrükis topograafiliste kaartide järgi lausa lust matkata. Tundrutes matkates peaks alati kaasas olema kompass, sest halva nähtavuse korral ei ole reljeefi järgi kaarti võimalik lugeda. Abiks tuleb ka GPS. Kaartidele on kantud hütid, mida matkaja saab tasuta kasutada. Seega on Haltis võimalik suusamatk ära teha ilma telki kaasas kandmata. Siiski võiks igaks-juhuks teda ikka kaasas kanda, sest onnid võivad teiste gruppide poolt juba hõivatud olla. Et hädalisi enam ulualla ei mahu, on siiski harv juhus. Alternatiiviks on lisatasu eest ühe osa onnist ette broneerimine.

Lingid

2006.a Põhja-Rootsi Suusamatk (Kaur Virunurm)
2006.a Põhja-Rootsi Suusamatk (Kati)
1999.a. suusamatk Haltis
Soomes matkamises
Halti (nn Käsivarsi)