Türgi (Ülo Suursaar)

Sissejuhatus. Põhifaktid.
Türgi on huvitav ja soodne maa kus käia. Soodne - sest ta ei asu Eestist väga kaugel, sinna võib sattuda näiteks bussiekskursiooni või rannapaketiga, ning maa on praegusel ajal üsna turvaline ja peaaegu demokraatlik. Käesoleval talvel (2001/2) viib Estonian Air Tallinnast Antalyasse (ja tagasi) vaid kuni 2800 krooni eest. On oma otsustada, kas jääda nädalaks või kaheks randa ehk siis asuda omal käel seiklema. Huvitav - sest Türgi on väga mitmekihiline.

Ka geograafiliselt on Türgi hämmastavalt suur maa oma 64 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit). Kultuuriliselt vanima kihi moodustavad 4-6 tuhande aasta tagused hetiitide kultuuri mälestised Anatoolias (ehkki tavaturisti jaoks pole sellest palju vaadata), edasi loomulikult Trooja ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki, Ottomani ja tänapäeva islam ning lõpetades tänapäevaste euroopalike suundumustega. Ka Türgi loodus pakub üht-teist - palmialleedega palistatud vahemerelisi beache, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente, nagu Pamukkale termaal-ala ning Kappadookia karstimaastikud. Parim külastusaeg on kevad ja sügis, suvi võib meie jaoks natuke liiga palav olla ja talv sombune ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm.

Viisa
on üsna formaalne asi, see on margikujuline kleeps, mille saab passi 10 USD eest piirilt.

Raha ja Olme
Rahaühik on Türgi liir, kurss on laias laastus nii, et kroonide saamiseks tuleb neli nulli ära võtta ja siis millegagi veel jagada. Millega, ei ole mõtet täpselt öelda, sest inflatsiooni (50-100% aastas) tõttu rahaühiku väärtus võib muutuda üsna kiiresti. Turistile on Türgi odav maa, üks Euroopa odavaimaid. See tähendab keskeltläbi Eesti hinnastandardit linnades ja turismipiirkondades (kuigi osa kaupu ja teenuseid on ka märgatavalt odavamad), maakohad - ja eriti idaosa peaks olema umbes 2 korda odavam. Bäkkpäkker saab heal juhul hakkama 20-40 USD-ga päevas, eeldades et öögimiskohaks on maksimaalselt ühe-kahetärnihotell hinnaga 10-20 USD/nägu. Suuremates linnades ja mereäärsetes turismipiirkondades on ATM-e ja saab kasutada pangakaarte. Ostude puhul (aga ka taksosõidul) oleks hea tunda ligikaudselt "õigeid" hindu ning kaubelda.

Euroopast tulijale on Türgi kindlasti eksootiline idamaa - natuke vaene, mõõdukalt räpane ja kohati hirmutav, veelgi idapoolt tulija jaoks oleks Türgi aga peaaegu Euroopa - üsna rikas, viisakas ja demokraatlik. Kui suurlinnad, eriti Istanbul, on kujuteldava ida ja läänt ühendava joone keskel, siis maa idaosa on sügav orient, mis ei erine palju Süüriast või Iraanist.

Transport
Türgi transpordisüsteem ja teede kvaliteet on küllalt normaalsed. Kuigi pikemaid otsi saab ka lennata, saab hästi ja odavamalt hakkama busside-rongidega. Rongi võiks soovitada pikemateks ja suuremate linnade vahelisteks öisteks sõitudeks, bussidega peaks saama kohale aga peaaegu mistahes kohta. Mõned hinnanäited: 450 km Istanbul - Ankara bussisõit mööda kiirteed võtab 8 tundi ja 200-300 Eesti krooni, Antalya - Istanbul (725 km) võtab 12 tundi ja ca 300 krooni. Sõit maa idaossa võtab umbes 2 päeva. Minibussid (dolmusid) kurseerivad lühematel distantsidel ja turistlikes piirkondades.

Inimesed
Usk. Türgi 64 miljonist elanikust valdav enamus on sunni moslemid, vähe on eri sektides kristlasi (Kreeka õigeusk, armeenia jt). Rahvuse järgi on türklasi ligi 50 miljonit ning kurde 10 miljonit. Kurde on eelkõige maa idaosas, palju hea järje peal olevaid kurde leidub ka Antalya kuurortpiirkonnas. Et kurde on rohkesti ka naabermaades Iraanis, Iraagis ja Süürias, siis on väidetavalt tegu ühe suurima oma riiki mitteomava rahvaga. Kurdide separatism ja selle vastu võitlemise antidemokraatlikud jõuvõtted ongi viimasel ajal Türgi suurimaks poliitiliseks probleemiks. Sealt tulnevad ka mõned terroristlikud riskid. Üldiselt on Türgi parlamentaarne demokraatlik riik, kus usul ei ole riigivalitsemise üle erilist võimu. Moderniseerumine ja läänele orienteeritus algas 20 saj. 20ndatel aastatel Atatürgi (tegelik nimi Mustafa Kemal) initsiatiivil, pärast tagurliku Ottomani rezhiimi kukutamist ja vabadusvõitlust kreeklaste, brittide jt. vastu. Araabia kiri asendati ladina tähestikuga, usk lahutati riigist. Atatürgi ausambaid kohtab Türgis sama tihti kui Nliidu ajal Lenineid. Siiski on äärealad veel üsnagi konservatiivsed, kus tuleb arvestada islami tavadega.

Linnad
Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema.

Loodus ja piirkonnad
Loodus on maa suurust arvestades üsnagi vahelduv, kuigi Anatoolia sisemaa võib kohati olla üsna monotoonne ja lõputuna näiv poolkõrb. Kuid sinna vahele mahub tõeliselt maailmakuulsaid loodusmälestisi, nagu Pamukkale travertiinterrassid (Yellowstoni kuumaveeallikate analoogid) ja Kappadookia karstikoopad ja –tornid, kuhu on oma eluaseme (ja kirikudki) rajanud droglodüüdid. Vahemere ja Egeuse mere rannik ei erine oma välimuselt mistahes teisest Vahemere-äärsest megakuurordist (Costa del Sol, Kreeka või Küprose rannad), olles seega pisut isikupäratu. Ka teeninduse kvaliteet on ilmselt massiturismi silmas pidades üsna kvaliteetseks nivelleeritud. Türgis saab ka matkata, trekkida, ligi 3000-sed mäed kerkivad kohe kuurortpiirkondade läheduses. Kõrgeim mägi on Ararati vulkaan (5123 m), mis alpinistlikus mõttes pole keeruline (võrreldav Elbrusega), kuid teatud probleeme võib valmistada valdavalt kurdidega asustatud ümbrus.

Tegevused
Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda.

Vaatamisväärsused
Türgi beachivälised "hitid" on:

• Istanbul (Ayasofia kirik-moshee-muuseum, Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee-muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee-muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg).
• Efesose varemed, ulatuslikumad ja pareminisäilinud antiik-kreeka-rooma varemed, mis jäävad kuulsuselt ja postkaardilikkuselt ehk alla Ateena Akropolile, kuid on tegelikult autentsemad ja laiaulatuslikumad.
• Pamukkale, mitte kaugel Efesosest. Kaunid valged travertiinterrassid, termaalvee basseinid ja jällegi Hierapolise rooma-aegsed varemed.
• Kappadookia karstimaastikud. Kui eelmised kaks on rohkem objektid, millega tutvumiseks piisab poolest kuni ühest päevast, siis Kappadookias on vaadata paari päeva jagu. Pealegi on see mõnus koht lihtsalt olla ja lühemaid käike ümbrusesse teha.
• Trooja. Vaadata on vähem, kui kuulsus lubaks. Väljakaevatud müürijupid (tööd tegelikult jätkuvad pidevalt), kitshilik puuhobu.
• Konya. Püha ning konsrevatiivne islamilinn Antalya ja Ankara vahel. Vana moshee, muuseum, pöörlevad dervishid.
• Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani-aegne kindlus. Kultuurisündmused.
• Bursa, vana pealinn Istanbulist lõunas; Sivas, Musta mere rannik, jne. Pisut kogenumale reisijale võiks uuelaadseid elamusi pakkuda Ida-Türgi külastus. Seal oleks soovitatav hoida nn madalat profiili, mitte liiga eristuda ning kohalikele vastanduda.

Riskid ja tervis
Turvalisuselt on Türgi arvatavasti võrreldav Eestiga. Ka siin püütakse mõnikord rahakat turisti paljamaks varastada, talle joogi sisse midagi tilgutada, ka siin lõhkeb harva mõni pomm. Seega, mitte midagi eriti hullu. Konservatiivsetes piirkondades peaks püüdma säilitada kaine mõistus ja kultuuriline respekt, mitte solvata usulisel pinnal ja tüli norida. Erilisi vaktsineeringuid Türgi jaoks pole vaja, hea oleks A-hepatiit vms vaktsineering (mis tavaliselt aktiivsemal reisijal niikuinii juba olemas on), ettevaatlik võiks olla kraaniveega.

Kirjandus ja muusika
Eesti keeles on olemas paar raamatut-reisikirja Türgist. Kuigi need jäävad juba mitmekümne aasta tagusesse aega ning ei kirjelda enam tänapäevast olukorda, pakuvad nad huvi korral lisataustu. (E.Niit ja J.Kross, "Muld ja marmor", O.Kruus "Ajamasinaga Türgimaal" Hanzelka ja Zigmundi reisikiri "Kuusirp kummuli" sarjas "Maailm ja mõnda" enne monumentaalset Aafrika-reisi). Türgit läbis W.Dalrymple oma Xanadu-reisil (see paar aastat tagasi eesti keelde tõlgitud raamat on väga soovitatav nii Türki, Süüriasse, Israeli kui Iraani reisijatele), Dalrymple'l on veel üks Türgit puudutav seni veel eestindamata raamat. National Geographicus on kirjutatud Kappadookiast (7/1970), Istanbulist (10/1973), Süleymanist (11/1987), kurdidest (8/1992), Türgist üldisemalt (5/1994) ning antiikajastust Türgi territooriumil (12/1999).

Türgis on palju oma popmuusikat ja ka klassikalist islami ning Ottomani-ajastu muusikat. Esimeste hulka kuulub näiteks artist nimega Tarkan, kes meilgi mõni aasta tagasi populaarne oli. Teise näitena võiks tuua Kudsi Erguneri, kes on paljudel, ka Euroopa lääneriikides väljaantud plaatidel populariseerinud Türgi islamimuusikat. Mõned pealkirjad: Ottomania (ACT, 1999), Islam Blues (ACT, 2001). Seal leidub ka pöörlevate dervishite sufi-muusikat (pärineb Konyast). Muide, pöörlevaid dervisheid oli võimalus näha Tallinnas 2001 aasta kevadel (need olid küll pärit Damaskusest, Süüriast).