ESILEHT
AASIA
india lipp
INDIA
TRÜKI
Põhifaktid
Kaart (273 kb)
Viisa
Raha
Olme
Transport
Inimesed
Linnad
Loodus
Piirkonnad
Tegevused
Vaatamisväärsused
Riskid
Tervis
Kirjandus
Lingid
Kommentaarid (1)
KSERAI LOOD

Vaatamisväärsused ja tegevused Indias:

- Taj Mahal (vaieldamatult maailma ilusaim ehitis, mida tuleks vaatamas käia eri aastaaegadel ja eri ilmaga, kuna eri kordadel võib Taj Mahal olla eri värvi).

Taj Mahal Varanasi Gangese kaldapealne

- Varanasi, ghat'id Gangese ääres, päikesetõus Gangesel

- Rajasthan oma muinasjutulisuse arhitektuuri ja kõrbemaastikuga

Thar kõrb Vaade Jaisalmerile

Kui keegi on unistanud "1001 Öö muinasjuttudest" ja linnadest, mida valitsesid keskaegsed India ja Kesk-Aasia valitsejad, siis tuleb tal sõita Rajasthani. Esimene vaade kõrbest esilekerkivale Jaisalmeri kindlusele on hingematvalt võimas (UNESCO kultuuripärandist pole seal küll keegi midagi kuulnud). Kogu aeg on tunne, et kohe, kohe ilmub nurga tagant välja sajatuhandepealine ratsaarmee. Elamud ja kindlus on seal säilinud sellisena nagu nad olid sajandeid tagasi, lisaks on igapäevane elu kindluses täpselt selline nagu ta on olnud varemalt. Jaisalmer on ka kaamelite seljas toimuvate kõrbematkade alguspunktiks. Matkad on suhteliselt odavad; neli päeva läks maksma kuskil 650 eek Hinna sees oli ka kõrbes valmistatav lihtne toit (riis, keedetud juurvili, puuviljad). Toitu valmistas lõkketulel kaameliajaja, nii et võis matkal tunda ennast tõelise sahibina. Kaameli seljas ratsutamine on üks mugavamaid matkamisviise, vaade on ülihea, ei pea ise kandamit tassima, kiirus on 4-12 km/h, ainult paari päeva möödudes on jalad kanged ja tagumik on villis. Igal juhul on Thar kõrb parim koht jõulude ja uue aasta vastu võtmiseks. Endale tuli uus aasta tähtede sira ja eesli kisa saatel. Kõike seda siis, kui parajasti tuumapomme ei katsetata (tuumapolügoon jääb Jaisalmeri ja Jodhpuri vahele).

- Ladakh ehk Väike Tiibet (info ja pildid Ülolt):

Mäed Ladakhi pealinna Leh ümbruses on u. 6000 meetrit kõrged, kuid paarsada kilomeetrit eemal on ka seitsmetuhandelisi, millest osad on tänase päevani vallutamata.

Ladakhi kutsutakse sageli ka "Väikeseks Tiibetiks", sest ta kuulub füüsilis-geograafiliselt Tiibeti kiltmaa külge. Ta asub põhjapool Himaalaja peaahelikku ning orgude põhjad asuvad 3500 meetri kõrgusel merepinnast või veelgi kõrgemal. Tiibetiga sama on ka religioosne ja kultuuriline taust: tiibeti budism. Dalai-laama eksiilvalitsuse residents Dharamsalas asub kohe Himaalaja lõunanõlval umbkaudu 250 kilomeetrit Leh'st lõunas. Kuuludes Jammu ja Kashmiri osariigi koosseisu, on Ladakh siiski poliitiliselt India üks "tundlikumaid" piirkondi, mis avanes välismaalastele alles 1974. aastal. Peale Kashmiri-tüli Pakistaniga on olukord pinev ka põhjapoolsetel piirilõikudel Hiinaga. Siiski on Ladakhi külastamine (võrreldes näiteks Kashmiri oru, Srinagari, Jammu ja Kargili ümbrusega) suhteliselt turvaline.

Leh palee Tiibeti eluratas

Parim aeg Ladakhi külastamiseks on suvi, juunist septembrini. Seda vaatamata sellele, et tasandiku-Indias on suvel pööraselt palav ja niiske, Tänu suurele kõrgusele on temperatuur Ladakhi orgudes umbes nagu meil suvel. Sademeid on vähe, sest Himaalaja varjab ära mussoonvihmad. Juuni alul võivad kõrged kurud lume tõttu veel läbimatud olla ja septembri lõpus tuleb maha juba uus lumi. Talv on külm ja karm, temperatuur võib langeda paarikümne kraadini alla nulli ja side muu maailmaga on peaagu katkenud, sest teed on talvel läbimatud ning lennuliiklus turistide puuduse tõttu väga hõre.

Kohale jõudmine Kõigepealt on vaja jõuda Indiasse, mis on ka reisi kalleim osa. Võimalik lennata vastavalt soovile Delhisse, Mumbaysse, jne. Delhist Ladakhi saamiseks on kaks võimalust. Lennuk lendab Leh'sse pooleteise tunniga, millele lisandub paar tundi mitmekordseid pagasi ja muid turvakontrolle. Delhi - Leh edasi-tagasi hind on u. 3000 krooni. Lennud võivad suvel mitmeid kuid ette täis broneeritud olla. Ladakhi saab lennata ka Põhja India linnadest Chandigarhist või Jammust (viimane asub üsna Kashmiri-probleemi südames ja seega oleks Jammut, nagu Srinagarigi, targem vältida).

Bussiga üle Himaalaja sõit võtab Delhist umbes 4 päeva aega, maksab kõigest paarsada krooni, kuid on enesetundele raske. Leh`sse viib kaks mägiteed. Sõitu Srinagari kaudu ei soovitata, sest paiguti kulgeb tee vaid paari kilomeetri kaugusel Pakistani kontrolli all olevast territooriumist. Aegajalt üle piiri üksteise pommidega kostitamine on juba traditsiooniks saanud, samuti püüavad mitmed separatistlikud rühmitused terroristlike aktsioonidega endale tähelepanu püüda. Kõrgeim koht Srinagar-Leh teel on 4174 meetrit. Teisel, Manali-Leh variandil puuduvad terroristlikud ohud, kuid tee viib üle 5328 meetrise mäekuru. Tavaliselt toob see aklimatiseerumata reisijale kaasa peavalu, pealegi ei ole India bussis just eriti mugav paar päeva mööda mägiteed sõita. Võib ka džiibi-teenuseid kasutada, kuid see maksab peaaegu 10 korda rohkem kui bussipilet.

Tegevus- ja matkavariandid Ladakhis Leh'sse saabuja peaks kõigepealt paar päeva puhkama ja kõrgusega kohanema. Vaadata ja kogeda on palju, inimesed ja üldse õhustik on mõnusam, kui tasandiku-Indias. Leh vaatamisväärsusteks on vanalinn, Tiibeti turg ning imposantne 8-korruseline kuningapalee, mis meenutab mõnevõrra Lhasa Potala paleed. Palee kohal on budistlik klooster, linnaservas valge jaapanlaste rajatud stuupa ja veel üks klooster. Leh lähedal Induse orus võib külastada Stoki palee-muuseumit, endisaegset kuningapere suvepaleed, samuti arvukaid budistlikke templeid ja kloostreid ehk gompasid (Shey, Thikse, Hemis, Spituk, Phyang, Alchi ja Lamayuru).

Leh`st põhja jääb 5602 meetri kõrgune Khardung La, mille muudab vaatamis- ja külastusväärseks fakt, et tõenäoliselt on tegu maailma kõrgeima auto-kuruga. Kui kuru on lumevaba (juuni lõpust septembri alguseni), viib džiip üle kuru 4-6 tunniga, tagasi tuleb sõita mõnel järgmisel päeval, sest üldjuhul juhid keelduvad samal päeval seda ränka teed ueesti ette võtmast. Kuru taga on Nubra - Shyoki kõrgmäestikuorg Karakorumi mäestikus, kust veel mõnikümmend kilomeetrit edasi Siacheni liustiku basseinis on piirijoon (Line of Actual Control) Pakistaniga (kuhu turistid enam edasi ei saa). Nubra jõge toitval 75-kilomeetri pikkusel Siatcheni liustikul vindub maailma kõrgeimaks sõjaks nimetatud konflikt India ja Pakistani vahel.

Mungad Dalai laamat kuulamas Amritsari Kuldtempel

Kohaliku turismifirma poolt organiseeritud matk Ladakhi mägedes on 20-40 dollarit inimeses kohta päevas. Kui ise organiseerida, saab palju vähemaga hakkama.

Populaarsemad matkad on Markha Valley Trek (Spitokist Hemisesse 6-7 päeva, max. kõrgus 5030 m) ja Lamayuru Chilling matk (4-5 päeva, max kõrgus 4950 m). Matkale mineja peaks kindlasti ostma reisijuhi (Trekking in the Indian Himalaya). Kogemustega matkaja ja varem idamaadel käinu saab ise omal jõul hakkama, juhul kui on kaasas telgid, magamiskotid, priimused. Varustust saab ka Leh turismikontoritest laenutada, kuid sellisel juhul räägitakse teid tõenäoliselt reisiagentide poolt pehmeks ja saate lisaks ka giidi. See ei olegi paha variant, kui teate mida tahate ja ei lase endale liiga palju mugavusi pähe määrida. Samas peab silmas pidama, et Ladakhi orgudes puuduvad teemajakesed, nii nagu neid näiteks Nepaali populaarsetel marsruutidel on. Seega tuleb suurem osa toidust ja laagrivarustusest endal kaasa võtta. Giidi võtmine on möödapääsmatult vajalik mõne tipu otsa ronimiseks. Näiteks on Leh vastas üle Induse oru kohalikuks kõrgeimaks tipuks Stok Kangri (6121 m), mille otsas võib umbes 4 päevaga ära käia, juhul kui aklimatisatsioon juba olemas on. Selle tipu otsa ronimise kirjeldus on Trailblazeri teejuhis. Omal käel ei ole seda muidu tehniliselt lihtsat tippu võimalik võtta, sest üle 6000 m minek nõuab giidi ja (üsna formaalset) luba. Hemise ligidal on veelgi kõrgem, aga samamoodi mitte eriti raskeks trekking-peakiks klassifitseeruv Kangyaze (6400 m). Matkavõimalusi on palju, kuid matkapiirkonnana ei ole Ladakhis väga palju matkagruppe liikumas, sest regioon on ise tervenisti huvitav ja mõnus ning kergem on seal ka lihtsalt backpackeri-stiilis aega veeta ilma matkamiseta.

Kirjandus ja lisainfo
Reisijuhid:
Trekking in the Indian Himalaya, Lonely Planet, 4. ed., 2002
Indian Himalaya, Lonely Planet, 2. ed., 2000
Trekking in the Ladakh, Trailblazer, 2. ed.

Artikleid ajakirjades:
Abercrombie, T. Ladakh - the last Shangri-La. - National Geographic, 3, 1978.
Simons, L. Kashmir, trapped in conflict. - National Geographic. 9, 1999.
Ajakirja "Outside" 2003.a. veebruarinumbris ilmunud haruldane reportaazh Siacheni liustiku sõdivatest pooltest.
Ü.Suursaar, Kaks kõrget teed Aasia südames. Horisont 8, 1998.
Ü.Suursaar, Ladakh, tükike Tiibetit Indias. Pühapäevaleht, 30.aug.1998.
Vaata ka Ahti pildikogu

- Budistlik kuningriik Sikkim

- Palverännakute paigad: Bodh Gaya, Amritsar ja Kuldne Tempel, Gokarna, Puri, Pushkar, Varanasi, erinevad pühapaigad Gangese ääres

- Rahvuspargid  (rohtlad ja erinevad metsatüübid, suhteliselt rikkaliku floora ja faunaga)

- Mägimatkad Himaalajas (Himachal Pradesh, Uttar Pradesh osariik)

Hanumangarh tempel (1951m) Kumaonis, päikeseloojang (Ahti)

- Rannad (Goa, Kerala)

- Ajaloolised mälestusmärgid: Ajanta, Ellora koopad; Khajuraho erootilised figuurid

- Dharamshala (Tiibeti valitsus eksiilis)

Dharamsalast, Himachal Pradesh osariigis ja selle lähedal paiknevast linnakesest McLeodganj'-ist, kujunes minu lemmikkoht Indias. Meeldiv on Indias kohata inimesi (loe tiibetlasi), kes ei peedista sind (nagu enamus hindusid), vaid sind kohates sisemiselt vaikselt naeratavad. Kuigi ka McLeodganj'-s võis kohata räpaseid kerjuseid, valuutat lunivaid spekulante, pealetükkivaid poepidajaid, ei olnud nende seas ühtegi tiibetlast.

Tiibeti raamatukogu (vasakul) ja klooster (paremal) hoonetekompleksis, kus paikneb Tiibeti valitsus eksiilis

Kuigi talvel Tema Pühadus Dalai Laama McLeodganj'-is ei ela (tavaliselt viibib Ta talvel Indias, Bodh Gaya nimelises kohas), oli tema kohalolek tuntav kõikjal: igal pool rippusid tema portreed ja talle antud Nobeli Rahupreemia aastapäevaks korraldati Himaalaja rahvaste kultuurifestival. Dharamsala lähedal paiknev Tiibeti raamatukogu on üks paremaid kohti maailmas budistliku filosoofia ja tiibeti keele studeerimiseks, kuna loenguid peavad seal parimad õppejõud kogu maailmast, kohapeal on rikkalik käsikirjade varamu, lisaks on elamine seal suhteliselt odav.

McLeodganj'-is on ka müügil suur valik tiibeti käsitööd (ehted, riided, buddhismi usuatribuudid jm), lisaks pakuvad paljud raamatupoed nii budistlikku kirjandust, kui ka raamatuid Tiibeti ajaloo, geograafia, inimeste ja kultuuri kohta. Elamisvõimalused on McLeodganj'is väga laialdased: on nii odavaid, kui ka väga kalleid hotelle. Hoiatuseks neile, kes kavatsevad sinna reisida talvel: hotelle ei köeta ja majad on ehitatud ilma soojustuseta! Samuti soovitan varakult mõelda rongipiletite peale. Et Dharamsala on lähimast rongijaamast (Pathankot) kolme tunni bussisõidu kaugusel, siis Dharamsalas puuduvad piletite online reserveerimisvõimalused. Seetõttu läheb turismiagentidel kuni 5 päeva aega piletite muretsemiseks. Kuigi reisijuhtides on kirjas, et Dharamshala lähedal on ka lennujaam, siis oma üllatuseks kuulsin, et lende ei toimu enam aasta aega.

- Delhis on mõned põnevad islami ja sufi pühakojad: Humayuni mauseleom, Jama mošee - India suurim, Nizamuddini Auulia ja üks suurimatest mõistatustest - mitteroostetav rauast 7m kõrgune piilar paikneb ka Delhi lähedal (12 km Delhist lõunas Quwwat-al-Islami vana mošee õuel, Qutb Minari torni juures). Veel tasub vanas Delhis külastamist Punane Kindlus (Red Fort) ja mitmed maitse ja lõhnadest kirendavad maitseainete turud.

Tervis ja hügieen
Kindlasti kaitsesüstid hepatiidi, tüüfuse ja mis iganes vastu. Malaariat esineb kõikjal peale Himaalaja. Talvel sääski eriti ei leidunud, seetõttu ise malaaria vastaseid tablette ei tarvitanud, igal juhul soovitan moskiitodest hoiduda. Et toit on väga tuline, siis see hävitab suure osa bakteritest, seega ei tohiks otseselt toidu ja söögikohtades pakutava joogiveega probleeme tekkida. Probleeme on puuviljaga, eriti suurlinnade tänavatelt ostetud aiasaadustega. Kergel veega pesemisest pole suuremat abi, õuntel tuleb teha näiteks päris korralik desinfitseerimisprotseduur (tuline vesi või mingi spets lahus, lisaks kindlasti koorimine). Kord kahekümne viie aasta keskel on võimalik, et kuskil Gujarat kandis võib puhkeda katkuepideemia, aga selle sisse sattumise tõenäosus on praktiliselt olematu.

Hoiatama peab ringihulkuvate koerte eest. Tean paari juhust, kus rändureid on mõni koer hammustanud ja nad on pidanud oma marsruuti ja ajagraafikut sättima vastavalt sellele, kus on võimalik marutaudi vastast kaitsesüsti saada.

Kuna on üldteada, et India pühad lehmad tegelevad põhiliselt pasandamisega ning lisaks veel üleüldine prügi ja pori tänavatel, siis soovitan jalanõudest ikka saabastega ringi käia.

Puuviljaturg Ahmedabadis Turuplats Dius

Kirjandus
Reisijuhtidest soovitaks rohkem Rough Guide 'i, kui Lonely Planet 'i oma. Esimene räägib rohkem kohalikust kultuurist ja jagab rohkem taustainfot, samas kui Lonely Planet pühendab natuke rohkem ruumi selle kirjeldamisele kus miski hotell asub või kuidas kuskile sõita. Vaadates nende raamatute hindasid meie raamatupoodides, soovitaks reisijuhid tellida kas posti teel või siis interneti kaudu. Indias on samu reisijuhte võimalik osta olulisemalt odavamalt kasutatud raamatute müügikohtadest.

eesti keeles:
Bhagavat Gita
R. Tagore
S. Rushdie
J. Khrisnamurti
N. Roerich: "Altai-Himaalaja"
W. Dalrymple: "Džinnide linn" (Delhist)
J. Nehru: "India avastamine"
M. Gandhi: "Maailm on väsinud vihkamast", "Minu elu"
A. Roy: "Väikeste asjade jumal" (natuke liiga kurb raamat)
R. Kipling: "Mowgli lood", "Kim"

inglise keeles:
"Upanishad", "Ramajana"
Gita Mehta: "Karma Kola" !!! Soovitan kõigile sinisilmsetele, kes Indiasse imesid lähevad otsima

Lingid
Indian Railways
Ü.Suursaare "Seljakotirändurina Indiat avastamas"
"Chunra seljas Thari kõrbes" H-M Pedastsaar
Teller and Helen do India

India interaktiivne kaart
Tour India
Pilte Indiast ja Thar kõrbest
India toidud
Gurude andmebaas