ESILEHT
AASIA
india lipp
INDIA
TRÜKI
Põhifaktid
Kaart (273 kb)
Viisa
Raha
Olme
Transport
Inimesed
Linnad
Loodus
Piirkonnad
Tegevused
Vaatamisväärsused
Riskid
Tervis
Kirjandus
Lingid
Kommentaarid
KSERAI LOOD

Loodus ja rahvuspargid

Loodust hävitatakse Indias mehiselt: metsi raiutakse täie hooga, tehakse põllumaaks, et toita kasvavat elanikkonda. Selle tagajärjel võib täheldada nii pinnase erosiooni, kui ka fakti et kõrb vaikselt peale tungib. Kui Indias kliimakataklüsmide tagajärjel vihmaperioodid lakkaksid, tähendaks see seda et miljardi elaniku jaoks enam toitu ei jätkuks. Sajad miljonid tõenäoliselt surevad lihtalt maha, sajad miljonid tungiksid tõenäoliselt põhja poole (hea on et Himaalajad ja Karakorum ees on). India uhkus, tiigrid, kes elavad põhiliselt kaitsealadel, lüüakse ümberkaudsete elanike poolt maha või mürgitatakse, et seejärel tiigri elundeid Hiinasse müüa, kust neist tiigrisalvi aetakse (eriti hinnatud on tiigripeenis). On oodata, et paarikümne aasta pärast Indias tiigreid enam looduses ei leidu. Kõik see on kolmandale maailmale suhteliselt tüüpiline.

Corbett Rahvuspark

Tegemist on India ühe vanima ja esinduslikuma rahvuspargiga, aga külastajatesse seal väga soosivalt ei suhtuta (igatsugu sisenemistasud, džiibi üür ja kohapeal öömaja hind on täiest euroopalikul tasemel, aga teenuste kvaliteet küll mitte). Parki on võimalik sõita džiibiga (saab üürida Ramnagaris), või Ramnagarist bussiga mis sõidab kord päevas pargi põhilaagrisse Dhikalas. Naini Tal'-is (3 tunni bussisõidu kaugusel), pakuvad mõned firmad parki ka ühepäevaseid reise. Kohapeal omapäitsi liikuda ei saa (ei taheta tiigreid toita). Dhikalas on võimalus sõita elevandi seljas (max neljakesi), õhtuti imetleda kinolinal tiigreid või külastada laagris paiknevat päris huvitavat raamatukogu. 1km laargrist on ka linnuvaatlustorn. Pargis on koos giidiga võimalik sõita džiibiga mööda kindlaksmääratud radu. Looma- ja linnuliik on suhteliselt rikkalik. Näha on nii metsikuid elevante, metssigu, šaakaleid, alligaatoreid, kui ka igatsugu hirvi (tähnik- ja haukuv hirv, sambar), lisaks paljud kotkad, pistrikud, paabulinnud erinevad veelinnud ja muud sulelised. Tiigri kohtamiseks on tõenäosus alla ühe protsendi (pimedas on külastajatel ringiliikumine rangelt keelatud). Igaljuhul soovitan binokli kaasa võtta, siis on reis rahvusparkidesse tunduvalt huvitavam.

Hirvekari Elevantide pesupäev

Parimat infot pargi külastamise kohta saab Ramnagaris asuvast Govindas restoranist, kus antakse ka väga hästi süüa (hinna ja kvaliteedi suhte poolest parim restoran Indias). Pargi keskuse ametnikud Ramnagaris jagavad ka infot, aga neil on see info kahtlaselt džiibi omanike keskne. Loe ka J. Corbett'i raamatut Kumaoni inimsööjatest tiigritest.

Sasan Gir Rahvuspark

Kui tiigrite nägemiseks tuleb kõvasti vaeva näha, siis maailma viimast paarisada aasia lõvi (panthera leo persica) on võimalik kohata Sasan Gir'i metsas (Gujarat osariik). Kuigi tegemist on viimaste jäänukitega loomaliigist, kes kunagi paiknes maa-alal, mis ulatus Kreekast Indiani, ei ole tema kaitsmiseks ettevõetud meetmed küllaldased. Nii on pargis inimasustus küllalt tihe. Metsas sõites on võimalik iga paari kilomeetri tagant jälle mingisse külakesse jõuda. Suur ime, et niigipalju lõvisid veel alles on. Ise nägin kahte lõvi vabas looduses ja ühte GIZ'-is (Gir Interpretation Zone). Viimane kujutab endast paarikilomeetrise läbimõõduga suurt aedikut, kus lisaks lõvidele ka hirved ja muud loomad elavad. Seal õnnestus kohata ka nilgaid (üks sinakashall, hirve suurune, antiloobi liik). Teoreetiliselt peaks pargis ka leoparde ja pantreid leiduma, aga ega nad külastajate ette poseerima ei tule. Lisaks lõvidele kasvatakse pargis ka alligaatoreid, mille farmi võib iga huviline külastada. Sasan Gir on mõnevõrra huvitav ka seepoolest, et siin elavad paaris külas kunagi Aafrikast sajandeid tagasi toodud neegrid, kes on siin kodunenud.

Ranthambore ja Kanha rahvuspark

Loe lähemalt T.Margna teisest reisikirjast Reisikiri

Aasia lõvi Nilgai

Järgmine leht