Nusrat Fateh Ali Khan, qawwali ja ghazal

I Sissejuhatus
India ja Pakistani muusika on liialt mitmekesine, et sellest isegi ammendavat märksõnade loendit esitada: Põhja India klassikaline raga-muusika, Lõuna India karnaatiline muusika, dhrupad, hindu religioosne pühendumusmuusika, hindipop ja filmimuusika, erinevate rahvaste ja usuliste gruppide muusika... Alljärgnevalt püütakse välja valgustada vaid ühte osa sellest, osa, mille keskmeks on Pakistani geenius Nusrat Fateh Ali Khan ning qawwalimuusika koos selle muusikazhanri erinevate ajalooliste ning ka tänapäevaste seostega moodsa lääne ambienti ja dub-muusikani välja.

Kuidas mittepühendunule lühidalt selgitada, kes oli Nusrat Fateh Ali Khan (1948-1997)? Pakistani Georg Ots? - Et Pakistani rahvaarv ületab Eesti oma 100 kordselt, siis vastavalt suurem peaks olema ka Nusrati osa? Tõesti, tema austajad ei piirdu vaid kodumaa ja Põhja-Indiaga, ta 1980ndatel ja 1990ndatel lääneriikides antud kontserdid ja plaadid tõstsid Nusrat Fateh Ali Khani tegelikult maailmatäheks. Kui tõusta zhanripiiridest kõrgemale, siis on tegu sarnase fenomeniga, kui L.Pavarotti ooperimuusikas, L.Armstrong vokaaljazzis või R.Plant rokkmuusikas. Zhanr - world music, qawwali, ghazal või crossover ei ütle ehk paljudele midagi, kuid nagu ütles jänes raamatus "Alice imedemaal", järgne mulle...

II Qawwali - sufide palve
Qawwali on sufide (poolmüstitsislik islami-sekt) religioosne pühendumusmuusika, mida enamasti lauldakse urdu (Pakistani riigikeel), pandzhaabi või pärsia keeles, et kiita jumalat (Allahit), prohvetit (Muhammedi), tema sõpra (Alit) ning erinevaid sufi pühakuid. Tegelikult on see sufide vennaskonna palve vorm. Qawwali tähendab pärsia keeles "ütlemist", "lausumist", "ütlust", ja tõepoolest, kõrgelt kunstiväärtuslikud poeemid Rumi, Khusro, Bullah Shahi, Hafizi, Iqbali jt. poeetide sulest moodustavad qawwali-muusika peamise sõnumi. Suuresti allegoorilist teksti toetab ekstaatiline, improvisatsiooniline ja sageli hüpnootilistele kordustele üles ehitatud muusika, mis on dramaturgiliselt huvitavalt üles ehitatud ja sobilik kas just transi, aga kunstilise katarsise saavutamiseks kindlasti. (Üsna atraktiivne on ta ka kontsertesitustel, milles ilmselt peitub ka üks qawwalimuusika populaarsuse põhjuseid läänemaailmas.) Sufide arvates viib kõige otsesem tee Jumalani läbi uskliku individuaalse ekstaatilise laulu või tantsu. Nii nagu Türgi linnast Konyast alguse saanud pöörlevad dervishid, nii taotlevad müstilist jumala-kogemust muusika läbi ka Pärsia (Iraani) ja Hindustani sufid. Qawwalimuusika juured on umbes 10.sajandis Pärsias. 11-13. sajandil koos islami laienemisega Indiasse kujunes see zhanr välja enam-vähem tänapäevasel kujul Chishti sufistliku sekti liidrite (pühakute) ja neid ümbritsenud isikute keskel. Sageli rõhutatakse Amir Khusro (1253-1325) rolli qawwali muusikaliste ja poeetiliste vahendite kujundamisel. Tänapäeval võibki seda muusikat kuulda (peale harvade kontsertesituste) kõige kindlamini mõne olulise sufi pühaku mausoleumi ees (dargah), kuhu eriti usupühade ajal koguneb palju palverändureid ja muusikuid. Sellisteks kohtadeks on näiteks Indias Ajmer, Delhi (Nizamuddin Aulia), Fatehpur Sikri; Pakistanis Multan, Lahore ja Uch Sharif.

Qawwalimuusika "näeb välja" umbes sedasi, et esilaulja laulab mõne värsi, mida kordab mitmest taustalauljast - muusikust koosnev koor, lugu edeneb üsnagi improvisatsioonilist rada pidi (umbes nagu jazz või raga), toeatatuna peamiselt kaasaskantavast harmooniumist, löökpillidest (tabla jt), rütmilisest käteplakusutamisest, mõnikord ka sarangist ja tampurast. Kõrvuti qawwaliga esitatakse ka khayale ja ghazale, mis on algselt Pärsia päritoluga armastuslaulud. Armastuse objektiks ghazali sümbolistlikes ja luulelistes tekstides võib olla kõik mis kaunis, sh. naine, lill, aga ka Jumal. Asjasse mittepühendunule raskesti eristatavana on ghazalid qawwaliga võrreldes siiski natuke "kergem" zhanr, lood on lühemad ja vähem agressiivsed.

III Nusrati pärand
Nusrat Fateh Ali Khan sündis 13.oktoobril 1948 Lyallpuris (praegu Faisalabad) Pakistani Punjabi provintsis. Eesnimi Nusrat tähendab tõlkes "võitu" (araabia keeles nasr), Fateh "vallutajat". Nagu sealmaal kombeks, rõhutatakse Nusrati pärinemist traditsioonidega muusikutesuguvõsast. Qawwali-ansambli juhiks tõusis Nusrat 1971.a. ja 2 aastat hiljem ilmus nende esimene plaadistus. Veel räägib üks peaaegu pool-legendaarne lugu, kuidas juba lapsepõlves unistas Nusrat qawwali-esitusest Ajmeri (India) Hazrat Khawaja Muin ad-din Chishti mausoleumi ees. (Tähelepanu, seda ja teisi araabia või hindustani nimesid esineb eri allikates küllaltki erinevate transliteratsioonidena.) Ajmeri Chishti mausoleum on sufide üks pühamaid paiku, kus laulmine seni keelatud oli. 1979.a. sai Nusrat võimaluse palverännuks Ajmerisse ning olles selleks ajaks juba üle India ja Pakistani kuulus, palutigi tal seal esineda. Ülemaailmset võidukäiku alustas Nusrat ja qawwali 1990ndatel suuresti tänu plaadistustele WOMAD-i ja Real Worldi kaubamärgi all. (Tegelikult andis ta juba 1985 ja 1988.a. seeria suurepäraseid kontserte Pariisis, mis ka plaadistati). Hilisemad kontsertreisid üle terve maailma, crossover plaadistused "moodsamate" muusikutega ning filmimuusika Scorsese, Robbinsi jt. suurrezhissööride teostes kinnitasid tema staatust kui Shahen-shah-i-qawwali ("qawwali säravaim täht"). Ülekaaluline ja suhkruhaigust põdenud Nusrat Fateh Ali Khan suri 16.augustil 1997. Et tema fänne jätkus ka Maarjamaale, tunnistas meie ajakirjanduses ilmunud järelhüüe Tõnis Mäelt.

Kui läänemaades ilmunud Nusrati produktsioon on mingi (mõõduka) vea piirides kokkurehkendatav (umbes 50 plaati), siis Indias ja Pakistanis produtseeritud plaadi- ja kassetitoodang on hoomamatu. Seal on väga kõikuva kvaliteediga kes-teab-kus ja kes-teab-millal tehtud salvestisi, palju autoriseerimata bootleg-toodangut, millest suurem osa on üsna kehvake. Olen kuulnud umbes 20 erinevat Nusrati plaati pluss mõnda kasseti (ja veel kümmetkond muud Pakistani muusika esitust). Alljärgnevalt toongi (veidi subjektiivse) ülevaate neist, mis ei pretendeeri kõikehõlmavusele. Grupeeriksin Nusrati loomingu 4-5 rühma.

1 Väga autentsed qawwali (ja ghazali) esitused.
(a) Siin tõusevad esile kõigepealt Nusrati 1985 ja 1988.a. Pariisis antud kontsertide täisdigitaalsed salvestused viiel CD-l firma Ocora (Radio France, Harmonia Mundi) märgi all. Algselt tulid välja: En concert a Paris Vol. 1, Vol. 2 ja Vol. 3-4-5 (box), hiljem anti välja kõik plaadid koos viiese karbina. Kõik plaadid sisaldavad korraliku bukleti inglise ja prantsusekeelsete selgitavate tekstidega ning kohati ka laulutekstide tõlked. Nusrati hääl neil plaatidel on natuke heledam (säravam) ja liikuvam kui hilisematel salvestistel.
(b) Traditional sufi qawwalis, Live in London, Vol. 1 ja Vol. 2. Firma Navras Records 1993.a. ja 1995.a. välja antud korralikud salvestised. 2000.a. järgnesid ka Vol.3 ja Vol.4. Kui Ocora plaadid sisaldavad peale tüüpiliselt pikkade (20-30 min) qawwalide ka mõned lühmad ghazalid, siis siin on vaid qawwalid ja ragad.
(c) Teised eri kohtades (ka Pakistanis, USA-s) välja antud erineva kvaliteediga kontsertesitused. Võib märgata samu motiive erinevate pealkirjade all ja muid segadusttekitavaid asjaolusid. Mõned tüüpilised pealkirjad plaatidel: Allah-hoo Allah-hoo, Mast Nazron Se jt.

2 Peaaegu autentsed qawwali-plaadid, kuhu liigitan suure osa Real Worldi (Peter Gabrieliga seotud plaadifirma) plaate, mis on üldiselt hea kvaliteediga, mängitud samuti valdavalt traditsioonilistel instrumentidel, kuid lugudel on läbiv rütm (näiteks käteplaksutuste vormis).
(a) Shahbaaz (Real World, 1991) [www.allmusic.com] arvates üks kahest parimast Nusrati plaadist (minu meelest päris mitte), energiline, kiire, 4 lugu.
(b) Shahen-Shah (Real World, 1988). 6 lugu, paar neist (Kali kali zulfon ke... ja Kehna ghalat ghalat...) on absoluutselt hüpnotiseerivad.
(c) The Last Prophet (Real World, 1994), Ilham (Audiorec, 1993), Revelation (Intersound, 1995) jt.

3 Lääne kuulaja jaoks oluliselt mugandatud muusika, kus koos traditiooniliste instumentidega on mõnikord kasutusel ka näiteks kitarr või süntesaatorid (tõsi, suhteliselt maitsekal tasemel). Lood ei ole pikad (tüüpiliselt 5-10 min), kujutades tegelikult fragmente kuulsamatest pikematest lugudest.
(a) Devotional Songs (Real World, 1992). Võibolla parim punkt mitteasjatundja jaoks sisenemiseks Nusrati ja qawwali maailma. Lood on meloodilised, kirglikud, "parajalt" lühikesed.
(b) Love Songs (Real World, 1992), Devotional and Love Songs (Real World, 1993). Sarnased ja osalt eelneva plaadiga kattuvad lood. Palju uut ei lisa, kuid kui Devotional Songs väga meeldib, võib ka Love Songsi hankida.
(c) Night Song (Real World, 1996). Sisaldab juba tuntaval määral Michael Brooki electronicat, mistõttu on tõenäoliselt hea sisenemispunkt Frippi, Eno, Brooki, Laswelli, Tala Matrixi jt sarnaste esitajate fännidele. (d) Musst Musst (Real World, 1990) Massive Attack, Peter Gabriel jt. Crossoveri algus.
(e) Nusrat Fateh Ali Khan & Javed Akhtar - Sangam (Air India?, 1996). Qawwali-tähe ja tunnustatud India poeedi - laulutekstide autori koostööplaat. Erineb oluliselt Real Worldi toodangust, sest on toodetud Indias ja peab silmas valdavalt India subkontinendi publikumaitset. Mõjutusi hindi-popilt ja sealselt klubimuusikalt.

4 Remiksid ja klubimuusika. Järg Musst Mussti algatatud suunale.
(a) Mishael Brook/ Nusrat Fateh Ali Khan - Star Rise, Remixes (Caroline, 1998). Nusratilt pärinevad vokaal ja helikatked kasutatud Lääne metropolide (London, NYC) klubimuusika ja underground-lavade vaimus. Miksivad ja remiksivad Talvin Singh, Asian Dub Foundation, Joy, Fun Da Mental jt. Omas stiilis väga tugev plaat, ehkki Nusrati traditsioonilise loomingu austajale liiga moodne ja lärmakas.
(b) Ecstacy (Terrascape, 1997). Pisut ebaühtlane plaat, sest sisaldab nii väga "moodsat" kui ka vähem moodsat klubimuusika mõjutustega materjali.

5 Varia. Kogumikud Rapture (Nascente, 1997), Greatest Hits (Shanachie, 1997), Supreme
Collection (Caroline, 1997) jt. Nusrati häält kohtab ka filmide soundtrackidel: "Last Temptation of Christ" (M.Scorsese), "Dead Man Walking" (T.Robbins), "Bandit Queen" (S.Kapoor), "Ghost and the Darkness" (S.Hopkins, J.Goldsmithi muusika).

Nusrati plaatide kokkuvõtteks.
Minu isiklik Top 6 (silmas pidades ka erinevaid stiile) oleks:
Paris Concert Vol. 2
Star Rise Remixes
Devotional Songs
Sangam
Night Song
Shahen Shah

Sobivaimad kandidaadid "minu esimene Nusrati plaat" ostuks:
Devotional Songs (keskeltläbi kindlaim valik)
Star Rise Remixes (noorem publik)
Mõni kogumik (Rapture või Greatest Hits)
Mõni Pariisi või Londoni kontserdi plaatidest (traditsioonilise ja klassikalise muusika austajale)
Night Song

IV Teised esitajad Tähtsuselt teine Pakistani qawwali-party on Sabri Brothers, kus esiplaanil olid lauljad-harmooniumimängijad Haji Ghulam Fareed Sabri (1930-1994) ning Haji Maqbool Ahmed Sabri (s.1945), lisaks veel mitu venda taustalauljate ja instrumentalistidena. Sabrid olevat pärit Akbari ajastu Tansenite kuulsast muusikute-dünastiast. Sabride plaadid on nii laadilt kui esituse kvaliteedilt võrreldavad Nusrati traditsioonilisemate esitustega, kuid ühe esilaulja asemel on vähemalt kaks pisut karedama ja "ähvardavama" häälega lauljat. Üldjoontes pole nende muusika siiski lääne kuulaja jaoks Nusrati omaga võrreldavalt atraktiivne, puuduvad ka crossoverid lääne muusikasse. Tuntumad plaadid on Ya Habib (Real World, 1990), Ya Mustapha (Xenophile, 1996), Qawwali masterworks (Piranha, 1993, box).

Kergematest zhanritest, ghazalist ja filmimuusikast on Pakistanis olulisemad artistid naistest Noor Jehan (kelle muusikaline tegevus ulatub 1930ndatest 1990ndateni), meestest Mehdi Hassan. Lood nende plaatidel on enamasti lühikesed (3-5 min), meloodilised, kohati pisut naiivsed ning ei erine oluliselt India analoogilisest muusikast. Lääne plaadifirmadel kohtab neid suhteliselt harva, kuid kohalik plaadi- ja kassetiproduktsioon on suur. (Siiski, Mehdi Hassani plaatidega alustas 1992.a. oma tegevust Suurbritannias baseeruv plaadifirma Navras.)

Qawwaliga sarnaneb mõnevõrra sikhide religioosne muusika (näiteks see, mida päevast päeva Amritsari kuldtemplis esitatakse). On ju sikhid oma religiooni jaoks eeskuju võtnud nii sufismist (islami poolt) ja bhaktist (hinduismi poolelt). Lood on pikad religioossed hümnid, keskmiselt melanhoolsemad ja monotoonsemad kui qawwalid. Kuulsaid staar-muusikuid pole, sest sõnum on sikhidele tähtsam kui isik, kes seda kuulutab.

Läänemaailmas kättesaadav ja oma sihtgruppides hästi tuntud plaat on ECM-i 1992.a plaat "Ragas and Sagas", Jan Garbarek/ Ustad Fateh Ali Khan & Musicians from Pakistan. (Tähelepanu, tegu ei ole Nusrat Fateh Ali Khaniga, nagu mõnikord ekslikult arvatakse, ja vist ka mitte sama nime kandva Nusrati isaga, kes suri 1964.a.). Plaadi kahel esimesel lool (Raga I, Saga) domineerivad Garbareki saksofon või Manu Katche trummid. Järgnevad kolm pikemat ja traditsioonilisemat lugu (Raga II, III, IV), mis ei ole päris qawwalid ja sisaldavad ka rahvamuusika ja raga-muusika mõjusid.

V Linke edasi uurimiseks
Väga suur muusika-alane andmebaas on:

Allmusic Tipi ilmuvasse aknakesse Nusrat Fateh Ali Khan või Sabri Brothers (või ükskõik mis), ja vaata mis ilmub.
Urdumedia - Amir Khusrole pühendatud lehekülg, urdukeelsest poeesiast jms üldse.
Passion Sources - Nusrat Fateh Ali Khani kodulehekülg, sisaldab ka suure lingikogu.