BUDISM

Algallikas: P.Matthiesen "Lumeleopard"

Buddha (Siddhartha Gautama) arvatav sünnikoht on Lumbini (Nepaalis), kus ta 6 saj e.m.a, sündis rikkas shakya (sõdalaste ja valitsejate kast) suguvõsas. Shakyamuni tajus, et inimese olemasolu on lahutamatu kannatusest, et kannatuse põhjuseks on himustamine, et hingerahu saab luua himude lämmatamisega, et sellise vabaduse toob kaasa kaheksakordse tee järgimine: õige (täielik) arusaamine, õige (täisväärtuslik) mõtlemine, õige kõne, laitmatud teod, õiged eluviisid, õige pingutus (pidev täiustumine), (täis) tähelepanelikkus, õige keskendumine, mille all ta mõtles enese ühtlustamist istuva joogi läbi. Need kaheksa tõde moodustavad õpetuse tugisambad. Esimesed 2 on tarkus, järgmised 3 moraal ja viimased 3 kontsentratsioon.

Budhha sõnad:
Kui sa vaatad, siis lihtsalt vaata
Kui sa kuulad, siis lihtsalt kuula
Kui sa haistad, siis lihtsalt haista
Kui sa puudutad, siis lihtsalt puuduta
Kui sa tead, siis lihtsalt tea

Juba vedades sisaldus mõte, et surelikul ihal - kuna see vihjab puudumisele - pole kohta olemise kõrgeimal tasandil: see, mida vajati, oli surm elus ja hingeline tasakaal, mida otsisid kõik õpetajad - alates varastest shamaanidest ja lõpetades eksistentsialistidega. Shakyamuni tõekspidamine oli pigem vedade filosoofia tagasitõrjumine kui pingutus seda kohaldada, ja tema innukas mõtlus ei rahuldunud joogi seisundi meelerahuga (mis tema arvates ei küüni lõpliku tõeni), vaid läheb sellest kaugemale kuni vaigistatud meele selgesti ilmnev kiirgus avab praynas ehk kõrgeimas teadmises, et on olemas ülim teadvus ehk "meel", mis on sünnipärane kõikidele aistmisvõimelistele olenditele ja mis sõltub kõige eksisteeriva tundetus ümbrisest. Tõeline prayna kogemine vastab valgustatusele või vabastamisele - mitte muutus, vaid muundumine - mis on sügav nägemus oma ühtsusest üleüldise eluga (minevik, olevik, tulevik) ja see hoiab inimest ligimesele halb tegemast ning teeb ta vabaks sünni- ja surmahirmust.

5. saj e.m.a sai Shakyamuni Gaya linna lähedal, Varanasist idas valgustatud oma põhjaliku kogemuse varal, et ta enda "tõeline loomus" (tema Buddha-loomus) polnud milleski erinev kõiksuse olemusest. Poole sajandi vältel pärast seda jutlustas ta oma õpetust Hirvepargis Sarnathis, samuti Nalandas ning Raisakulli mäe tipul praeguse Rajagaha lähedal, ja see õpetus põhines individuaaleksistentsi ebapüsivusel, saabuva igavesel jätkumisel, nagu jõgi hommikul sarnaneb jõega möödunud ööl, kuid on nüüd juba kaugel eemal...tema seisukoht oli, et eneseteostus on suurim annetus, mida inimene saab oma ligimese heaks teha. Ta lõpetas oma elupäevad kaheksakümneaastasena Kusinagaras.

Märkus: Legendi järgi oli väidetav surmapõhjus toidumürgitus, kas siis seente või riknenud liha söömisest. Võib oletada, et see võib ka olla hiljem külge poogitud, et inimesi hirmutada eemale lihatoitudest.