GERONIMO

Allikasd B. Yenne "The Encyclopedia of North American Indian Tribes"; www.indians.org/welker/geronimo.htm

Apatšid on suurim indiaanlaste suguharu Ameerika edelaosas. Nad olid ka viimased, kes alistusid US valitsusele 1880 aastatel. Apatšide nimi tuleneb sõnast apachu, Zuni'de keeles tähendab see "vaenlane". Apatšid ise kutsuvad ennast N'de, Inde või ka Tinde, mis tuleb sõnast tinneh ("inimesed"). Nad jagunevad veel alamsuguharudeks: Chiricahua "mägi", Jicarilla "väike korv", ja Mescalero "mescal inimesed".

Geronimo (jur-ahn'-i-moh), ehk Goyathlay ("see kes haigutab") sündis 1829 praeguse New Mexico lääneosas. Ta oli päritolult Bedonkohe apatš. Oma nime sai ta Mehhiko sõduritelt, põhjust ei teata*. Arispe apatšide pealikuna, pani ta toime selliseid kartmatuid vägitegusid, et Mehhiklased eristasid teda. Mõned on tema poolt sooritatud rünnakuid seostanud ka väega, mida ta on saanud üleloomulikelt jõududelt. Nii on talle omistatud ka kuulikindlust.

Geronimo oli viimane indiaanlaste liider, kes formaalselt alistus USA-le. Et ta võitles nii ülekaaluka vastase vastu ja pidas kõige kauem vastu, siis sai temast kuulsaim apatš. Arizona ja New Mexico pioneeridele ja asunikele oli ta verejanuline mõrvar ja see imidž säilis kuini 20 saj teise poole alguseni. Apatšide jaoks kehastas aga Geronimo neile iseloomulikke väärtusi: agresiivsust ja vaprust ohtude ees. Need jooned külvasid hirmu Arizona ja New Mexico asunike seas. Chiricahua'd olid rändava eluviisiga, sõltuvalt aastaajast tegelesid jahipidamise ja põllundusega. Kui oli toidunappus, siis oli tavaks sooritada rünnakuid naabersuguharude vastu. Rünnakud ja veritasu oli austusväärne eluviis selle kandi suguharude hulgas.

Selleks ajaks, kui Ameerika asunikud hakkasid saabuma antud piirkonda, olid hispaanlased neist juba ette jõudnud. Nad otsisid alati indiaanlasi, keda orjastada ja ristiusku pöörata. Üks pöördelisi sündmusi Geronimo eluajal, leidis aset 1858 a, kui ta pöördus tagasi koju kaubandusretkelt Mehhikosse. Ta leidis, et tema ema, naine ja 3 last olid mõrvatud Hispaania vägede poolt. See tekitas temas sellist viha, et ta lubas tappa nii palju valgeid, kui vähegi võimalik. Sellest ajast hakkas ta terroriseerima Mehhiko asunikke ja pärast eelpool toodud sündmust sai ta visioonide läbi ka endale väe. Geronimo ei olnud kunagi pealikuks, vaid tema näol oli tegu šamaaniga (medicine man), vaimse ja intellektuaalse liidriga nii lahingus, kui ka tavaelus. Apatši pealikud sõltusid tema tarkusest.

Kui Chiricahua suguharu sunniti jõuga (1876) asuma ariidsesse piirkonda San Carlos, Arizona idaosas, siis Geronimo suundus koos osade poolehoidjatega Mehhikosse. Varsti ta arreteeriti ja sunniti reservaati tagasi pöörduma. Ülejäänud 70-ndad veetis ta oma naise Juh'ga rahulikult reservaadis, kuid kui 1881 mõrvati tuntud apatšide arbuja, siis suundus Geronimo salajasse laagrisse Sierra Madre mägedesse. Üldse lasi Geronimo reservaadist jalga kolmel korral ja kuigi ta alistus, ei lasknud ta kunagi ennast füüsiliselt kinni võtta. Geronimo tegevust võimendati ajakirjanduse poolt ja nii oli parematel päevadel teda taga ajamas üle 5000 sõduri ja 500 skauti (neljandik kogu armeest), samuti üritas tema jälgi ajada 3000 Mehhiko sõdurit.

Mais, 1883 üllatasid Geronimot tema salajases pelgupaigas US armeega koostööd tegevad apatši luurajad, ning ta nõustus reservaati tagasi pöörduma. Meedia oli tema nii reaalsetest, kui ka väljamõeldud tegudest arust ära. Pärast aastast rahulikku põlluharimist, kui arreteeriti ja vangistati apatši sõjamees, nimega Ka-ya-ten-nae, tekkisid kuuldused ka lähenevatest kohtutest ja poomistest, mis sundis Geronimot koos 35 sõjamehe ja 109 naise ning lapsega pakku minema. See sai USA ajakirjanduses esilehekülgede uudiseks.

Apatši luurajad leidsid 1886 Juh esmapilgul vallutamatu pelgupaiga, mis sundis Geronimot uuesti alistuma US valitsusele. Ligikaudu 450 apatši transporditi Floridasse, kus neid hoiti vangistuses fortides ja kus paljud neist surid. 1894 viidi nad üle Oklahomas paiknevasse forti, mis oli apatšide jaoks sobivama kliimaga. Geronimost sai rantšo tööline, ta ilmus ka Louisiana väljanäitusele 1904, kus müüs Geronimo suveniire. Ta ratsutas ka Th.Roosevelt'i inauguratsiooni paraadil 1905. Vormiliselt jäi ta siiski USA sõjavangiks.

Geronimo suri 17. veebr 1909 a kopsupõletikku. Oklahomas valve all olevaid indiaanlasi loeti kuni aastani 1913 sõjavangideks, pärast mida eraldati neile Oklahomas tükike maad.

Linke:
Geronimo his own story
Indiaanileht

* Mehhiklased olid kohutatud tema hulljulgusest ja tabamatusest (kuulide poolt) ja nimetasid ta oma pühaku järgi St. Jerome järgi. Vaata ka :
wikipeedia Jerome
wikipeedia Geronimo

** Apatšide kuulsa hõimupealiku Geronimo pojapojapoeg esitas president George W. Bushile palve aidata üles leida ja perekonnale tagastada enam kui 90 aastat tagasi varastatud esiisa skelett (kolp ja reieluu). Legendi järgi varastasid Geronimo skeleti Oklahomas asuvast Fort Silli matmispaigast Yale`i ülikooli salajase antropoloogiaühingu «Skulls and Bones» liikmed, kelle hulka kuulus ka praeguse USA presidendi vanaisa.

Postimees online uudis