ESILEHT
RIIGID
REISIKIRJAD
FOORUM
GALERII
KOMMERTS
KULTUUR
TEGIJAD
TERAD
UUDISED
KONTAKT
WOUNDED KNEE VERESAUN, 1890

Wounded Knee jõsängi lähedal asusid 1890 aasta 29. dets hommikul laagris 350 siuud, kelle pealikuks oli Suur Jalg (ingl. k Big Foot). Nende laagrit piiras U.S. armee salk, kellele oli ülesandeks tehtud arreteerida Suur Jalg ning võtta relvad indiaani sõjameestelt. Olukord oli pinev. Pinge oli juba kogunenud mitme kuu vältel.

Kunagi väga uhked siuud leidsid, et nende senine vaba rändrahva elu oli purustatud, piisonid hävitatud, nad ise olid mõistetud elama reservaatidesse, ning nende eksistents sõltus Indiaaniameti agentide armulikkusest. Lootusetus katses tuua tagasi hiilgeaegu otsisid paljud pääsemist uues müstitsistlikus liikumises, mille eestvedajaks oli paiute šamaan Wovoka. Siuu saadikud sõitsid Lõuna-Dakotast Nevadasse, et kuulda tema sõnu. Wovoka kutsus ennast Messiaseks. Ta kuulutas ette, et surnud sõbrad ja sugulased ühinevad peagi elavatega maailmas, kus indiaanlased saavad elama nagu vanadel headel aegadel. Maad saab katma rikas muld, mille toob uus tõusulaine, mis matab valged ja taastab preeria. Kiirendamaks antud sündmust, asusid indiaanlased tantsima Vaimutantsu (the Ghost Dance). Enda transsi viimiseks kasutati ka peyote't. Paljud tantsijad kandsid erksaid rõivaid, millel oli kujutatud kotkaid ja pühvleid. Need "Vaimu rõivad" pidid kaitsma neid sinikuubede kuulide eest. Aastal 1890 oli Vaimutants levinud kõikjal Dakotas paiknevates siuu reservaatides, tuues neisse eluvaimu ja hirmutades valgeid. Indiaaniameti agendid hoiatasid oma ülemusi Washingtonis: "Indiaanlased tantsivad lumes ja on sõgedad ja hullud.... Me vajame kaitset ja seda koheselt. Pealikud tuleb arreteerida ja nad tuleb paigutada järelevalve alla seni, kui olukord on maha rahunenud. Seda tuleb teha kohe."

Anti välja määrus Standing Rock (Seisev Kalju) reservaadi pealiku Istuv Pull (Sitting Bull) arreteerimiseks. Istuv Pull tapeti vahistamiskatsel 15. dets. Tema järglaseks sai Suur Jalg. Kui ta kuulis Istuva Pulli surmast, siis ta juhtis oma rahvast lõunasse, et otsida kaitset Pine Ridge reservaadist. USA 7. Ratsaarmee üksus lõikas neil 28. dets. tee ära ja sundis siuusid Wounded Knee's laagrisse asuma. Järgmisel hommikul istus kopsupõletikust vaevatud pealik oma sõdalaste keskel ja pidas läbirääkimisi armee ohvitseridega. Indiaanlastel kästi loovutada relvad, millele nad vastasid, et neil relvi ei leidu. Seepeale asusid sõdurid indiaanlasi läbi otsima, mille peale viimased haarasid relvad. Järsku lõhestas hommikuvaikust lask (väidetavalt indiaanlaste poolelt). Sekunditega pinev olukord halvenes veelgi, kui indiaani uljaspead üritasid tagasi tõmmata neilt võetud püsse. Sõdurid vastasid sellele kõrgematelt positsioonidelt järjestikuste kogupaukudega siuu laagri ja tipide pihta. Püssirohusuitsus üritasid mehed, naised ja lapsed laagrist välja rüseleda. Paljud tormasid laagri kõrval olevasse jäärakusse, kus neid tabas sõdurite risttuli.

Kui lahingusuits hajus ja laskmine lõppes, siis lebas umbes 300 siuud surnutena, nende hulgas ka Suur Jalg. Kakskümmend viis sõdurit oli samuti oma elu kaotanud. Kui ellujäänud sõdurid asusid laipu liigutama ja matma, siis tabas neid põhjast tulev lumetorm, mis katkestas matused. Paari päeva pärast pöördusid sõdurid tagasi oma tööd lõpule viima. Mujal toimusid veel üksikud hajusad kokkupõrked, aga Wounded Knee veresaun lõpetas efektiivselt Vaimutantsu liikumise ja lõpetas Indiaani sõjad.

1973 toimus samas kohas indiaanlaste (American Indian Movement) ja FBI vahel mitme kuu vältel kokkupõrked, mille käigus hukkus 2 indiaanlast ning 12 sai haavata.

Lingid:
Massacre at Wounded Knee
Tegevuskoha kaart